Foto: Yaroslav Danylchenko / Pexels

Esimesed koroonakriisi “lained” on mõjutanud üht- või teistpidi kõikide maailmas elavate inimeste elu. Mitte keegi ei osanud ette näha selle kriisi suurust ja mõju. Paljude inimeste elud hävinesid, kuid samal ajal paljude elud ei muutunud oluliselt või arenesid hoopis positiivses suunas. Kuidas valmistuda järgnevateks (koroona)kriisideks nii, et uutest kriisidest hoopis kasu saada? Kuidas planeerida enda rahavoogusid, tugevdada sotsiaalset ja tugivõrgustikku, turgutada tervist ja immuunsüsteemi? Milliseid valikuid teha seoses lastega? Alljärgnevalt toome välja mõned põhilised teemad, mille peale tasub aegsasti mõelda.

Eesti ühiskond on lõhestunud ja lõhestumas rohkem kui kunagi varem. Üks osa inimestest on küsimusi esitamata võtnud omaks „ametliku“ koroona paradigma, hoolimata sellest, et see on ebaloogiline ning tõendamata. Nad usuvad, et koroonaviiruse näol on tegemist erakordselt tapva ja ravimatu viirusega, mis potentsiaalselt võib tappa miljoneid, nagu katk. Nad on hirmul ja paanikas (kes suuremas, kes väiksemas). Nad püsivad kodudes, tellivad toitu ja muud kaupa internetist kontaktivabalt, kannavad eeskujulikult maski (ka autos üksi sõites), desinfitseerivad käsi, kodu ja toitu. Nad on ennast vaktsineerinud eksperimentaalsete läbi uurimata mRNA tehnoloogial põhinevate vaktsiinidega ning usuvad, et nende ohverdus päästab elusid. Nad on loobunud elamast täisväärtuslikku elu, mis sisaldab rõõmu, vabadust ja suhtlust. Nad usuvad, et kui nemad iseenda täisväärtusliku elu ohverdavad, siis sellega nad päästavad maailma.

Teine osa inimestest ei usu (enam) koroonapaanikat ja -hirmu, sest nad on leidnud hulgaliselt tõendeid, mis näitavad, et tegemist ei ole ülisurmava viirusega, et haiguse raviks on olemas hästi toimivad lahendused ning haiguse tõsiseks muutumist on võimalik ennetada teatud toidulisandite ja elustiilimuutustega. Nad usuvad, et riigid on karantiiniga, rahvalt õiguste võtmisega ja ettekirjutustega läinud liiale ning selline ülereageerimine on põhjustanud pöördumatult kahju majandusele, rahva psüühikale, sotsiaalsele tervisele jne. Nad on tähele pannud, et peavoolumeediast ning ametlikest kanalitest tuleb mittetõest, kallutatud ja poolikut infot: riiklik propaganda õitseb. Samal ajal kui Eestis tehti üleriigilisi hirmukampaaniaid selleks, et inimesed püsiksid kodudes ja laseksid endasse süstida tõendamata pikaaegse ohutusega vaktsiine, ei rääkinud ükski peavoolumeditsiini arst ega ametnik sellest, kuidas inimesed saaksid ise enda tervist turgutada ja immuunsüsteemi tugevdada. Läbi meedia käis vaid hirmu külvamine, mitte lahenduste või alternatiivide välja pakkumine, olgugi et lahendused ja alternatiivid on vägagi olemas.

Pärast koroonakriisi esimesi laineid on saanud teine inimgrupp hulgaliselt ametlikke tõendeid selle kohta, et nende arusaamad on algusest peale olnud õiged. Välja on tulnud, et :

• PCR testid annavad palju valepositiivseid tulemusi,
• PCR testid ei sobi inimeste diagnoosimiseks,
• PCR testid ei tee vahet koroonaviirusel ja gripiviirusel,
• PCR testid ei tee vahet viiruse jäägil ega probleeme tekitada võival viirusel
• koroonastatistika on olnud totaalselt vale:
  • surmade põhjuseks on pandud koroonaviirus siis, kui tegelik surma põhjus on olnud muu,
  • vaktsiinisurmade ja -kõrvaltoimete põhjuseks kirjutatakse mõni varasem terviseprobleem,
• Eesti haiglad saavad koroonapatsientide ravimise eest ahvatlevaid summasid,
• koroonaviiruse vaktsiin ei kaitse nakatumise ega haiguse raske põdemise eest,
• koroonaviiruse vaktsiinil on rohkelt raskeid kõrvaltoimeid ning mitmed tuntud eestlased on kokkusattumuse tõttu mõned päevad pärast vaktsineerimist surnud,
• koroonaviirusele on olemas mitmed ohutud, tõendatud ja tõhusad tervendamisvahendid näiteks:
  • ivermektiin (https://objektiiv.ee/kaari-saarma-viivitamine-ravimite-kasutuselevotus-covid-19-ravis-maksab-inimelusid/, https://objektiiv.ee/kaari-saarma-oxfordi-ulikooli-principlei-uuring-ivermektiiniga-on-lootusetult-hiljaks-jaanud-ning-ebaeetiline/?fbclid=IwAR1sEgD0BCNEi07z1MDmj0Iv3Z0sHMuUHmZ9Fz6YpcbInBxuGJexmZVEHGY) ,
  • hüdroksüklorokviin (https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tohusad-koroonaravimid-on-ju-olemas-miks-neid-ei-kasutata)
  • kloordioksiidi vesilahus CDS (https://www.hilarispublisher.com/open-access/chlorine-dioxide-in-covid19-hypothesis-about-the-possible-mechanism-of-molecular-action-in-sarscov2-52824.html?fbclid=IwAR0b9BYWb2v8bDAVEiENte04bs_AWCyFVvquHSccMxiTACV6k9SQoAOEgDo, https://www.hilarispublisher.com/open-access/determination-of-the-effectiveness-of-chlorine-dioxide-in-the-treatment-of-covid-19.pdf, https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/uuring-mms-on-100-tohus-ravim-covid-19-pohjustatud-sumptomitele.

Küsimusi tekitab ka see, et 2 viimase aasta jooksul on üle maailma toimunud palju rohkete osavõtjatega proteste ja meeleavaldusi (BLM liikumine, koroonapiirangute vastased meeleavaldused, USA presidendivalimisega seotud üritused ja protestid, sundvaktsineerimise vastased meeleavaldused jne) ning meeleavaldustel osalejad ei ole massiliselt haigestunud. Ilmneb, et ühiskonnad on olnud ilmaasjata lukus ja inimeste elud ning majandus on ilmaasjata hävitatud. Kas sellel tsirkusel on olnud suurem eesmärk? Milline?

Need kaks gruppi inimestest enamasti ei mõista teineteist ja neil on raske üksteise paradigmasid aktsepteerida. Toimub infosõda, kus lajatatakse üksteisele hoope, lootuses teise osapoole paradigmat muuta. Paraku on see aga vähetõenäoline. Ühiskond on lõhestunud ja nii lihtsalt on.

Koroonakriis kui võimalus

Kuulasin hiljuti inspireerivat intervjuud ühe miljonäriga, kes tõi seoses koroonakriisiga ühe toreda näite. Tema sõbra kodu lähedal oli kaks restorani. Kui kriisilaine tõusis, siis üks restoraniomanik võttis ohvrirolli ning hakkas süüdistama Hiinat, presidenti ja koroonakriisi selles, et tema äri nüüd kinni pandi. Teine restoraniomanik aga suutis kaine mõistuse kiirelt tööle panna. Ta tutvus uute reeglite ning ettekirjutustega, püstitas nädalavahetusega autoparklasse suure tuulekindla telgi, kuhu sättis üksteisest nõutud kaugusele töönurgad ning hakkas pakkuma drive-in barbeque-eineid. Kliendid sõitsid ükshaaval telgi juurde, lasid akna alla ning neile ulatati nende tellimus kontaktivabalt. Selle firma käive kasvas TÄNU koroonakriisile kolm korda. Nad plaanivad avada sarnaseid drive-in barbeque restorane ka mujal.

See, et uus koroonakriis (või muu kriis) lajatab, on vägagi tõenäoline. Mis selle teadmisega nüüd peale hakata? Kuidas olla uueks kriisiks valmis paremini kui eelmiseks? Soovitame nendel inimestel, kes on vastutuse enda tervise ja elu eest võtnud iseenda kätte, mõelda järgmiste teemade peale:

• rahavood
• lapsed
• tervis
• sotsiaalne- ja tugisüsteem

Kuidas planeerida enda rahavooge?

Rahavoogude planeerimine annab ülevaate selle kohta, kust perekonna eelarvesse raha tuleb ning kuhu see läheb ning millal. Pere eelarve sissetulekud peavad alati olema suuremad kui väljaminekud, seega on tähtis analüüsida nii kulusid kui ka tulusid – kuidas on võimalik raha kokku hoida… või kuidas on võimalik raha juurde teha… või kuidas saavutada mõlemat. Mõistlik on omada ülevaadet järgmistest asjadest.

• Millised on meie perekonna püsikulud (eluasemekulud, kommunaalid, liisingud jne)? Kas mõnest püsikulust on ehk mõistlik loobuda või seda vähendada? Või on hoopis mõttekas üürikodust liisitavasse kodusse kolida? Kas ja kuidas arvestades sellega, et on olemas võimalus, et rahandussüsteem ja pangandussüsteem kukuvad kokku?
• Millised on meie perekonna muutuvkulud (iluteenused, tervis, toit, lõbustus, kütus jne)? Kas mõnda muutuvkulu saab vähendada, ilma et sellest elukvaliteet muutuks? Näiteks kas saab osta toiduaineid suuremates pakendites? Kas loobuda osaliselt töödeldud toidu ja lihatoodete tarbimisest ning asendada need juurviljade ja köögiviljadega (lihatooted on enamasti kallimad kui kaalikas, peet, tsukiini jne)? Kas rikastada enda menüüd tervist turgutavate taimedega, mis on tasuta saadaval kõigi jaoks (kuusevõrsed, naadid, nõgesed, malts jne)? Kas varuda midagi hooaja jooksul sügavkülmikusse või kuivainete kappi? Kas harjutada end nautima looduses jalutamist ja treenimist lõbustusasutuste poolt pakutava asemel? Kas käia poes jalgrattaga?
• Millised on meie perekonna püsitulud (üüritulud, palk jne)? Kui usaldusväärsed need tulud on? Milline on plaan B juhuks, kui need tulud peaks ootamatult peatuma?
• Millised on meie perekonna muutuvtulud (aeg-ajalt ja ebaregulaarselt laekuv tulu müüdud toodete ja teenuste eest)? Kas ja kuidas muuta ebaregulaarsed tulud regulaarseteks? Kas on võimalik pakkuda neid tooteid ja teenuseid koroonakriisi ajal rohkematele inimestele? Millised oskused ja võimalused on mul selleks, et hakata tegelema ettevõtlusega juba praegu selleks, et kui koroonakriis juba kätte jõuab, oleks mul lihtne enda poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid rohkematele inimestele müüa?

Kuidas planeerida enda laste elu?

• Uue koroonakriisiga hakkavad eeldatavasti kehtima uued piirangud ja meetmed, mis võivad olla radikaalsemad kui eelmise kriisi piirangud. Kas see on minu jaoks vastuvõetav, et mu last igapäevaselt desinfitseeritakse mürgiste desoainetega ning et ta peab ringi käima ja suhtlema maski kandes? Et ta ei tohi teiste lastega mängida ja suhelda lähemalt kui 2 meetri kauguselt? Kas ma olen nõus enda lapse vaktsineerima eksperimentaalse koroonaviiruse mDNA vaktsiiniga, mida ei ole pika aja jooksul katsetatud, mille mõju fertiilsusele ja kantserogeensust ei ole uuritud? Kas ma olen valmis lapse jätma terveks kooliaastaks distantsõppele? Kas ma olen valmis jätma lapse koduõppele (distantsõpe ja koduõpe on erinevad)? Kas mul on võimalik ennast kuidagi ette valmistada selleks, et distantsõpe või koduõpe sujuksid kenasti (kas saan õppida kelleltki kogenumalt, lugeda raamatuid, osaleda koolitustel)? Kas ma olen valmis jätma lapse lasteaiast koju terveks hooajaks? Kuidas lapsega koos kodus olles teha tööd, koduseid toimetusi jne? Kas ma olen valmis enda „standardites“ järeleandmisi tegema (kodu pole igal ajahetkel korras ja puhas jne)?

Kuidas tugevdada enda tervist selleks, et viirused ei murraks?

• Kuigi statistiliselt ei ole koroonaviiruse näol tegemist erakordselt ohtliku viirusega, on siiski mõistlik hoida enda tervist ning vähendada võimalust, et pereliikmete tervislik seisund muutub kriitiliseks. Kas meie pere elustiil on tervist toetav? Kas sööme toitu, kus on palju mineraale, vitamiine ja ensüüme? Kas sööme palju puu- ja juurvilju, rohelisi lehekesi, fermenteeritud toitu ja marju? Kas sööme imevähe magusat, erinevaid snäkke, töödeldud toitu? Kas joome imevähe karastusjooke, alkoholi, kohvi? Kas liigutame end piisavalt ja teeme sporti? Kas meie mõtted on enamasti positiivsed? Kas joome piisavalt puhast kergelt aluselist mineraliseeritud vett?
• Kas olen endale juba selgeks teinud, kuidas ennast ja enda pere haigustest tervendada? Kas olen juba teadlik nendest vahenditest, mis konkreetse koroonaviiruse puhul kiirelt toimivad? Kas olen endale koju vajalikud võluvahendid varunud? Kas mul on tutvusringkonnas keegi, kes oskab vajadusel mulle nõu anda tervise küsimustes?

Kuidas ehitada üles sotsiaalne ja tugisüsteem?

• Kas minu pereliikmete vahelised suhted on head ning me toetame ja aitame üksteist nii, et kõigil oleks hea? Kas mul on olemas inimesed, kes vajadusel saavad mind aidata laste hoidmisega, poes käimise või muuga? Kas mu tutvusringkonnas on inimesi või väikeettevõtteid, kelle käest ma saaksin teenuseid ja tooteid osta selleks, et nende tegevust toetada (selle asemel, et viia enda raha kaubanduskeskusesse)? Kas tean enda tugivõrgustiku liikmete elukohtasid ja muid kontaktandmeid?

Mis saab edasi?

Ühiskond on jõudnud koroonakriisi tõttu murdepunkti, kus enamikus eluvaldkondades hakkavad toimuma drastilised muutused, sest vanamoodi enam edasi ei saa – vanamoodi enam ei toimi. Globaalne finantssüsteem on ennast nurka mänginud ning samuti ka globaalne majandussüsteem. Nendes valdkondades on tulemas hiigelsuured muudatused, mis mõneks ajaks võivad kaasa tuua kaose. Ka haridussüsteem vajab muutusi, kuid kõige enam vajab muutusi loomulikult iga inimese sisemaailm. Inimesed, kes aastakümneid järjest on elanud pealiskaudset elu – käinud iga päev tööl, tegemas seda, mis neile ei meeldi, kes igal hommikul äratavad end üles kofeiiniga ning igal õhtul uinutavad end alkoholiga, kes nädalavahetuseti teevad enda kurvale elule restardi pubis või baaris, ei saa olla päriselt õnnelikud ja terved. Keskmist elu elavad inimesed küll usuvad, et nad on terved ja õnnelikud, aga kas see on tõesti nii? Tervel inimesel ei ole ühtki kroonilist haigust ning ta ei pea võtma ühtki ravimit pikaaegselt, ka mitte valuvaigistit peavalu või menstruaalvalu puhul. Õnnelik inimene ei ole sõltuvuses ühestki aineist, tegevusest, inimesest ega asjast ning tunneb sügavat kõigutamatut rõõmu enamiku ajast – ta naudib elu stabiilselt igal hetkel.

On aeg võtta vastutus enda elu eest enda kätte ja hakata järk-järgult enda elu kujundama nii, et saaks oravarattalt maha astuda ning hakata elama enda elu just nii, nagu süda tahab. On aeg olla iseenda suhtes aus ja avatud – teha endale selgeks, mis meeldib ja mis mitte, mis inspireerib ja mis mitte. Neid uusi taipamisi on vaja hakata konstruktiivselt ja leebelt üksteisele ütlema selleks, et meie tuttavad, sõbrad ja perekond saaks meid toetada ja aidata meie elu rööbastele seadmise teel. On võimalik enda vana elu, mis igapäevaselt on meid õnnetuks teinud, seljataha jätta ning asuda looma elu, mis igapäevaselt rõõmu ja naudingut toob. Suurepärase elu poole pürgimise olulisim samm on iseenda tundmaõppimine. Milline inimene sa oled ilma igasuguste ergutite ja tuimestiteta (ka šoppamine, seksimine, sõpradega suhtlemine jne)? Milline inimene sa oled ilma väliseta? Mis TEGELIKULT su hinge täidab?

Inimesi, kelle kutsumus on aidata teisi enesearengu teel, on palju. On paras aeg võtta teema päevakorda, hakata kuulama põnevaid ettekandeid ja mõtisklusi, lugema raamatuid ja artikleid, osalema erinevatel üritustel, mis aitavad avada senini kivistunud maailmapilti. Inimene, kes on leidnud üles enda väe ning kes on enda selgroo tugevaks ja paindlikuks voolinud, leiab mistahes kriisiolukorras üles imelised konstruktiivsed lahendused ning särab. Tõmmakem ennast manipuleeritud maailmast välja ning hakakem ise oma peaga mõtlema, otsuseid langetama ning vastutama. See vägi ja jõud, mis kaasneb iseenda leidmisega, võimaldab mistahes kriisist mängeldes läbi minna.

Martina Strand

Artikkel ilmus algselt Telegrami 8. ajakirja 2020. asta suvel ja nüüd pisut täiendatud kujul ka veebis.

Foto: Yaroslav Danylchenko / Pexels