13. september 2021 kell 10:01
Esimesed koroonakriisi “lained” on mõjutanud üht- või teistpidi kõikide maailmas elavate inimeste elu. Mitte keegi ei osanud ette näha selle kriisi suurust ja mõju. Paljude inimeste elud hävinesid, kuid samal ajal paljude elud ei muutunud oluliselt või arenesid hoopis positiivses suunas. Kuidas valmistuda järgnevateks (koroona)kriisideks nii, et uutest kriisidest hoopis kasu saada? Kuidas planeerida enda rahavoogusid, tugevdada sotsiaalset ja tugivõrgustikku, turgutada tervist ja immuunsüsteemi? Milliseid valikuid teha seoses lastega? Alljärgnevalt toome välja mõned põhilised teemad, mille peale tasub aegsasti mõelda.
Eesti ühiskond on lõhestunud ja lõhestumas rohkem kui kunagi varem. Üks osa inimestest on küsimusi esitamata võtnud omaks „ametliku“ koroona paradigma, hoolimata sellest, et see on ebaloogiline ning tõendamata. Nad usuvad, et koroonaviiruse näol on tegemist erakordselt tapva ja ravimatu viirusega, mis potentsiaalselt võib tappa miljoneid, nagu katk. Nad on hirmul ja paanikas (kes suuremas, kes väiksemas). Nad püsivad kodudes, tellivad toitu ja muud kaupa internetist kontaktivabalt, kannavad eeskujulikult maski (ka autos üksi sõites), desinfitseerivad käsi, kodu ja toitu. Nad on ennast vaktsineerinud eksperimentaalsete läbi uurimata mRNA tehnoloogial põhinevate vaktsiinidega ning usuvad, et nende ohverdus päästab elusid. Nad on loobunud elamast täisväärtuslikku elu, mis sisaldab rõõmu, vabadust ja suhtlust. Nad usuvad, et kui nemad iseenda täisväärtusliku elu ohverdavad, siis sellega nad päästavad maailma.
Teine osa inimestest ei usu (enam) koroonapaanikat ja -hirmu, sest nad on leidnud hulgaliselt tõendeid, mis näitavad, et tegemist ei ole ülisurmava viirusega, et haiguse raviks on olemas hästi toimivad lahendused ning haiguse tõsiseks muutumist on võimalik ennetada teatud toidulisandite ja elustiilimuutustega. Nad usuvad, et riigid on karantiiniga, rahvalt õiguste võtmisega ja ettekirjutustega läinud liiale ning selline ülereageerimine on põhjustanud pöördumatult kahju majandusele, rahva psüühikale, sotsiaalsele tervisele jne. Nad on tähele pannud, et peavoolumeediast ning ametlikest kanalitest tuleb mittetõest, kallutatud ja poolikut infot: riiklik propaganda õitseb. Samal ajal kui Eestis tehti üleriigilisi hirmukampaaniaid selleks, et inimesed püsiksid kodudes ja laseksid endasse süstida tõendamata pikaaegse ohutusega vaktsiine, ei rääkinud ükski peavoolumeditsiini arst ega ametnik sellest, kuidas inimesed saaksid ise enda tervist turgutada ja immuunsüsteemi tugevdada. Läbi meedia käis vaid hirmu külvamine, mitte lahenduste või alternatiivide välja pakkumine, olgugi et lahendused ja alternatiivid on vägagi olemas.
Pärast koroonakriisi esimesi laineid on saanud teine inimgrupp hulgaliselt ametlikke tõendeid selle kohta, et nende arusaamad on algusest peale olnud õiged. Välja on tulnud, et :
Küsimusi tekitab ka see, et 2 viimase aasta jooksul on üle maailma toimunud palju rohkete osavõtjatega proteste ja meeleavaldusi (BLM liikumine, koroonapiirangute vastased meeleavaldused, USA presidendivalimisega seotud üritused ja protestid, sundvaktsineerimise vastased meeleavaldused jne) ning meeleavaldustel osalejad ei ole massiliselt haigestunud. Ilmneb, et ühiskonnad on olnud ilmaasjata lukus ja inimeste elud ning majandus on ilmaasjata hävitatud. Kas sellel tsirkusel on olnud suurem eesmärk? Milline?
Need kaks gruppi inimestest enamasti ei mõista teineteist ja neil on raske üksteise paradigmasid aktsepteerida. Toimub infosõda, kus lajatatakse üksteisele hoope, lootuses teise osapoole paradigmat muuta. Paraku on see aga vähetõenäoline. Ühiskond on lõhestunud ja nii lihtsalt on.
Koroonakriis kui võimalus
Kuulasin hiljuti inspireerivat intervjuud ühe miljonäriga, kes tõi seoses koroonakriisiga ühe toreda näite. Tema sõbra kodu lähedal oli kaks restorani. Kui kriisilaine tõusis, siis üks restoraniomanik võttis ohvrirolli ning hakkas süüdistama Hiinat, presidenti ja koroonakriisi selles, et tema äri nüüd kinni pandi. Teine restoraniomanik aga suutis kaine mõistuse kiirelt tööle panna. Ta tutvus uute reeglite ning ettekirjutustega, püstitas nädalavahetusega autoparklasse suure tuulekindla telgi, kuhu sättis üksteisest nõutud kaugusele töönurgad ning hakkas pakkuma drive-in barbeque-eineid. Kliendid sõitsid ükshaaval telgi juurde, lasid akna alla ning neile ulatati nende tellimus kontaktivabalt. Selle firma käive kasvas TÄNU koroonakriisile kolm korda. Nad plaanivad avada sarnaseid drive-in barbeque restorane ka mujal.
See, et uus koroonakriis (või muu kriis) lajatab, on vägagi tõenäoline. Mis selle teadmisega nüüd peale hakata? Kuidas olla uueks kriisiks valmis paremini kui eelmiseks? Soovitame nendel inimestel, kes on vastutuse enda tervise ja elu eest võtnud iseenda kätte, mõelda järgmiste teemade peale:
Kuidas planeerida enda rahavooge?
Rahavoogude planeerimine annab ülevaate selle kohta, kust perekonna eelarvesse raha tuleb ning kuhu see läheb ning millal. Pere eelarve sissetulekud peavad alati olema suuremad kui väljaminekud, seega on tähtis analüüsida nii kulusid kui ka tulusid – kuidas on võimalik raha kokku hoida… või kuidas on võimalik raha juurde teha… või kuidas saavutada mõlemat. Mõistlik on omada ülevaadet järgmistest asjadest.
Kuidas planeerida enda laste elu?
Kuidas tugevdada enda tervist selleks, et viirused ei murraks?
Kuidas ehitada üles sotsiaalne ja tugisüsteem?
Mis saab edasi?
Ühiskond on jõudnud koroonakriisi tõttu murdepunkti, kus enamikus eluvaldkondades hakkavad toimuma drastilised muutused, sest vanamoodi enam edasi ei saa – vanamoodi enam ei toimi. Globaalne finantssüsteem on ennast nurka mänginud ning samuti ka globaalne majandussüsteem. Nendes valdkondades on tulemas hiigelsuured muudatused, mis mõneks ajaks võivad kaasa tuua kaose. Ka haridussüsteem vajab muutusi, kuid kõige enam vajab muutusi loomulikult iga inimese sisemaailm. Inimesed, kes aastakümneid järjest on elanud pealiskaudset elu – käinud iga päev tööl, tegemas seda, mis neile ei meeldi, kes igal hommikul äratavad end üles kofeiiniga ning igal õhtul uinutavad end alkoholiga, kes nädalavahetuseti teevad enda kurvale elule restardi pubis või baaris, ei saa olla päriselt õnnelikud ja terved. Keskmist elu elavad inimesed küll usuvad, et nad on terved ja õnnelikud, aga kas see on tõesti nii? Tervel inimesel ei ole ühtki kroonilist haigust ning ta ei pea võtma ühtki ravimit pikaaegselt, ka mitte valuvaigistit peavalu või menstruaalvalu puhul. Õnnelik inimene ei ole sõltuvuses ühestki aineist, tegevusest, inimesest ega asjast ning tunneb sügavat kõigutamatut rõõmu enamiku ajast – ta naudib elu stabiilselt igal hetkel.
On aeg võtta vastutus enda elu eest enda kätte ja hakata järk-järgult enda elu kujundama nii, et saaks oravarattalt maha astuda ning hakata elama enda elu just nii, nagu süda tahab. On aeg olla iseenda suhtes aus ja avatud – teha endale selgeks, mis meeldib ja mis mitte, mis inspireerib ja mis mitte. Neid uusi taipamisi on vaja hakata konstruktiivselt ja leebelt üksteisele ütlema selleks, et meie tuttavad, sõbrad ja perekond saaks meid toetada ja aidata meie elu rööbastele seadmise teel. On võimalik enda vana elu, mis igapäevaselt on meid õnnetuks teinud, seljataha jätta ning asuda looma elu, mis igapäevaselt rõõmu ja naudingut toob. Suurepärase elu poole pürgimise olulisim samm on iseenda tundmaõppimine. Milline inimene sa oled ilma igasuguste ergutite ja tuimestiteta (ka šoppamine, seksimine, sõpradega suhtlemine jne)? Milline inimene sa oled ilma väliseta? Mis TEGELIKULT su hinge täidab?
Inimesi, kelle kutsumus on aidata teisi enesearengu teel, on palju. On paras aeg võtta teema päevakorda, hakata kuulama põnevaid ettekandeid ja mõtisklusi, lugema raamatuid ja artikleid, osalema erinevatel üritustel, mis aitavad avada senini kivistunud maailmapilti. Inimene, kes on leidnud üles enda väe ning kes on enda selgroo tugevaks ja paindlikuks voolinud, leiab mistahes kriisiolukorras üles imelised konstruktiivsed lahendused ning särab. Tõmmakem ennast manipuleeritud maailmast välja ning hakakem ise oma peaga mõtlema, otsuseid langetama ning vastutama. See vägi ja jõud, mis kaasneb iseenda leidmisega, võimaldab mistahes kriisist mängeldes läbi minna.
Martina Strand
Artikkel ilmus algselt Telegrami 8. ajakirja 2020. asta suvel ja nüüd pisut täiendatud kujul ka veebis.
Foto: Yaroslav Danylchenko / Pexels
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.