Foto: ekraanikuva / FB

The Guardianis ilmus artikkel, mis uuris, miks tunnevad paljud vaatajad ning fännid ennast pärast James Cameroni filmi “Avatar” vaatamist kurvameelselt ja kogevad depressiooni. Erinevates ingliskeelsetes foorumites arutatakse PADS-i (post-Avatar depression syndrome) teemal taas elavamalt pärast uue filmi “Avatar: Vee olemus” (“Avatar: The Way of Water“, 2022) linastumist. Mis on “Avatari”-järgne depressioon ja kas sellele leidub ravi? 

Artikli autori sõnul sai kõik alguse pärast seda, kui 2009. aastal linastus esimene “Avatari” film. Inimesed hakkasid fännifoorumis postitama, et pärast James Cameroni “Avatari” vaatamist – see film käsitleb inimkonna katset koloniseerida põlist kauni loodusega planeeti nimega Pandora – tunnevad nad ennast halvasti ega ole enam oma eluga rahul. Miks? Sest võrreldes Cameroni filmi planeediga, mis on nõtkete, nutikate ja loodusega kooskõlas elavate siniste humanoidide koduks, tundub inimkond ja meie Maa ebaloomuliku ja rusuva elukeskkonnana.

PADS – “Avatari”-järgse depressiooni sündroom

Üks vaataja kirjutas: “Sellest ajast, kui ma “Avatari” nägin, on mul olnud depressioon. Pandora ja Na’vide imelise maailma nägemine tekitas minus soovi olla üks neist. Olen mõelnud isegi enesetapu peale, lootes, et kui ma seda teen, siis sünnin uuesti Pandoraga sarnases maailmas ja kõik on nii nagu “Avatari” filmis.” Ta uuris: “Kas on ka teisi inimesi, kes arvavad, et inimkond on teel hävingu poole?”