Foto: geralt / Pixabay

Millal tundsid viimati, et süda on nii kerge, et lausa keksima võtab? Millal oli viimati su näol muretu naeratus, kuna sind valdas kõikehõlmav teadmine, et hoolimata sellest, mis sinu ümber toimub, saab kõik lõpuks korda? Teisisõnu – millal tundsid ennast tõeliselt õnnelikuna? See on imeline tunne, mis kahjuks valdab meid liialt harva. Laialt on levinud uskumus, et kui saame parema töö, rohkem raha või parema suhte, siis oleme selle tulemusel õnnelikumad. Kuid see võib olla kahjulik eksiarvamus. Õnnelikkuse saladus peitub hoopis mujal.

Selleks, et inimeste õnnelikkust mõõta, kasutavad teadlased ulatuslikke küsimustikke, milles tuhanded vabatahtlikud osalejad vastavad küsimustele selle kohta, kui rahul on nad oma elukvaliteedi, üldise heaolu ja õnnelikkusega. Kuigi selliste küsimustike tulemused ei saa lõplikult määrata, mis tõepoolest teeb inimesi õnnelikuks ja mis ei tee, on siiski aina enam leviv vastavasisuline kirjandus välja toonud mitmed võtmetegurid selleks, et leida kauakestvamat õnne elus.

Kui palju me tegelikult oma õnnelikkust kontrollime?

Paljud püüavad saavutada õnnelikkust, kogudes aina enam asju, mis võiks meile heaolu tuua, püüeldes suurema sissetuleku või stabiilse pereelu poole. Kuid nagu selgub teaduskirjandusest, et pruugi nendest strateegiatest palju abi olla. Võime õnnelik olla on suures osas geneetiline. Mitmed viimasel aastakümnel läbiviidud teadusuuringud näitavad, et hinnaguliselt 30–80% meie õnnelikest hetkedest on määratud geenidega. Samas puudub seni teaduses veel selge konsensus, kui palju keskkond ja meie mõtlemine mõjutab geenide avaldumist. Üks uuring, milles vaadeldi 20 000 paari identseid kaksikuid (lihtsaim viis eristada geenide ja keskkonna mõju), leidis, et laias laastus 33% eluga rahulolust on selgitatav geneetiliste eripäradega. Teistes uuringutes on hinnatud, et 10–60% meie õnnelikkusest sõltub suhtumisest ja üldisest maailmavaatest.

Kui nende arvude põhjal veidi matemaatikat rakendada, siis kõigest 10% meie õnnelikkusest sõltub välistest teguritest nagu karjäär, suhted või sissetulek. Kui ametikõrgenduse jahtimine näib sind pealtnäha õnnelikuks tegevat, on see vaid jäämäe tipp.

Hedonistlik jooksuratas

Psühholoogiline fenomen “hedonistlik adaptatsioon” – termin, mis võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastatel – selgitab, et meil kõigil on baasõnnelikkuse tase, mis on sisuliselt muutumatu olenemata sellest, mis meie elus toimub. Kui näiteks saame ametikõrgenduse, siis võime tähistada ja ennast hästi tunda, kuid need emotsioonid on kõigest ajutised.

1990. aastate alguses võrdles psühholoog Michael Eysenck seda pidevat nälga aina enama järele jooksurattaga. Seetõttu hakatigi hedonistlikku adaptatsiooni nimetama hoopis hedonistlikuks jooksurattaks: sa muudkui jooksed ja jooksed, aga õnnelikkuse osas ei jõua sa meetritki kaugemale. See õnnesüst, mille tõi kaasa ametikõrgendus või abieluettepanek, hajub ning sa leiad end taas samalt baasõnnelikkuse tasandilt, kus olid enne muutusi.

Kuidas seda parandada?

On mitmeid teaduse poolt kinnitatud viise, kuidas enda üldist heaolu ja õnnelikkust pikas plaanis suurendada. Siin on vaid mõned neist.

Mediteeri: paljud uuringud viitavad sellele, et mediteerimine aitab vähendada depressiooni ja ärevust.

Mine õue: looduses ajaveetmine on vaimsele tervisele väga kasulik ja seda seisukohta toetavad ka paljud teadlased. Ühes uuringus mõõdeti kaheks ööks loodusesse saadetud õpilastel stressihormooni kortisooli taset ning võrreldi seda linna jäänud kaaslastega. Linnas viibinutel oli stressi tase oluliselt kõrgem. Puude kallistamine võib tunduda mõnele arulage tegevus, kuid sellel on otsene mõju inimese tervisele.

Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog E. O. Wilson on välja tulnud “biofiilia” hüpoteesiga, mille kohaselt on inimestel psühholoogiline vajadus roheluse järele, kuna inimliik on algselt sellises keskkonnas välja arenenud. Seetõttu on looduskeskkonnast eemaldumine meie vaimsele tervisele kahjulik – kontakt loodusega on inimloomuse põhivajadus.

Tegele kultuuriharrastustega: Norras enam kui 50 000 täiskasvanut vaadelnud uurimus tõi välja huvitava seose: inimesed, kes tegelesid sageli kultuuriharrastustega, nagu näiteks näiteringi või mõne klubiga liitumine, kurtsid harvemini ärevuse, depressiooni ja üldise elukvaliteedi languse üle.

Kuluta raha teiste peale: Kanada teadlased püstitasid 2008. aastal hüpoteesi, et see, kuidas sa raha kulutad, on sama oluline kui see, kui palju sa seda teenid. Ning et teiste peale raha kulutamine aitab meil õnnelikum olla. Selleks, et oma hüpoteesi katsetada, anti 46 vabatahtlikule ümbrik rahaga – pooltele anti juhised, et nad peavad selle enda peale kulutama ning teistel kästi annetada see raha heategevuslikul eesmärgil või osta kellelegi kingitus. Teadlased leidsid, et inimesed, kes kulutavad oma raha, tuues rõõmu teistele, kogevad enam ja pikaajalisemalt õnnetunnet.

Tee vabatahtlikku tööd: aga kõige tõhusam viis õnnelikumaks saada – vähemalt viimase 20 aasta jooksult läbi viidud uuringute põhjal – on vabatahtlik töö. See toetab vaimset tervist paremini kui miski muu, vähendades depressiooni riski, suurendades rahulolu elukvaliteediga ning vähendades isegi vaimse stressi tõttu tekkinud haigustesse surevust. Ning kui sa ei tea, kus oma andeid rakendada, siis otsi inspiratsiooni näiteks sellest algatusest.

Kui otsid viisi, kuidas püsivalt oma meeleolu parandada, siis keskendu käesolevale hetkele, harjuta end olema tänulik kõige eest, mis sul juba on ning võta aega seda nautida.

Loe lisaks: Mis veel võib aidata sul oma igapäevast õnnelikkust suurendada

Allikad: Business Insider, Papers SSRN, Positive Psychology Program, BBC, Washington Post

Foto: netdoctor.co.uk

Toimetas Katrin Suik