Kas vastab tõele, et rahulolematus käib iga inimese elu juurde? Isegi kõige õnnelikumal inimesel on olukordi, mis teda rahulolematuks muudavad. Kuid oled sa päriselt kunagi püüdnud mõista, millest rahulolematus tekib, küsitakse portaali “Sisekosmos” arvamusloos “Kas rahulolematus on elu loomulik osa?”.

Kuigi rahulolematuse näilisi allikaid on palju (töömured, kodumured, suhtemured, rahamured jne), põhinevad need kõik ühel vägagi lihtsal mehhanismil – meie võimetusel hakkama saada oma ootuste, tahtmiste ja soovidega. Me tahame kogu aeg seda, mis meile meeldib (aga mida meil ei ole), ja me soovime vabaneda sellest, mis meile ei meeldi (aga see kipub meie elus kogu aeg olema). See mehhanism ei ole filosoofiline, vaid väga praktiline, ja see on esindatud igas olukorras, kus sa märkad oma rahulolematust kerkimas. Kui sa saad pahaseks oma elukaaslase või kolleegi peale, siis seepärast, et ta tegi midagi, mis sulle ei meeldi (sa ootasid, et ta käitub teisiti). Kui sa tunned, et su palk on madal, siis sulle meeldiks, et sul oleks suurem palk (aga hetkel ei ole see võimalik).

Kas see tähendab siis, et me ei peakski midagi tahtma oma elus paremaks muuta? Ei, vastupidi! Me peaksime tahtma kõike, mis meid “õnnelikuks” teeb, aga me ei tohiks panna oma meelerahu sõltuvusse sellest, kas me oma eesmärgid saavutame või mitte. Me peaksime pingutama ja töötama oma unistuste nimel, kuid praktika näitab, et tegelikult me ei tea, kas me lõpuks oma unistused saavutame või mitte. Kui me oskame eluga rahul olla ainult juhul, kui kõik eesmärgid ja unistused täituvad, võime 30 aasta pärast avastada, et elasime kogu elu ära millestki unistades ja millegi poole püüeldes, ja magasime elu enda maha. Kui sa hakkad aga märkama, kuidas pahameel rahuldamata tahtmistest tekib, astud suure sammu ilusama elu suunas.

Õpime tahtma ja nautima seda, mis meil juba on

Isegi, kui sul on suured unistused ja eesmärgid, siis kindlasti on sinu elus ka palju neid asju, mis juba hästi on. Mis oleks, kui püüaks hakata vähem tahtma neid asju, mida sul ei ole, ja rohkem nautima neid asju, mis juba on olemas.

Et seda teha, on vaja lihtsalt võtta hetk, ja kaardistada ära kõik asjad, millega sa hetkel rahul oled. Muidugi tuleb pähe jätkuvalt palju mõtteid sellest, mis on halvasti, kuid pane praegu need kõrvale. Püüa leida üles kõik need inimesed, sündmused ja nähtused, mis sulle rõõmu pakuvad.

Mõtle iga päev regulaarselt nende heade asjade peale, sest iga kord, kui sa seda teed, tugevdad sa seda aju osa, mis sulle rõõmu valmistavaid sündmusi töötleb. Psühholoogid ütlevad, et aju on nagu muskel – kui sa kasutad seda aju osa, mis kogu aeg probleemidega tegeleb, jõuad sa ühel hetkel psühhiaatri juurde (sest lõpuks tundub, et elus ei olegi midagi head), kui sa aga kasutad rohkem seda aju osa, mis tegeleb elu helgema poolega, muudad sa nende sündmustega tegelevat aju osa tugemaks, mistõttu võid ühel hetkel avastada, et elu on juba praegu (eespool kõiki unistusi ning eesmärke) väga mõnus. Unistused jäävad, eesmärgid jäävad, aga sa leiad meelerahu eespool unistusi ning eesmärke.

Kuidas iseendaga rahu sõlmida, loe edasi “Sisekosmosest”.

Allikas: Sisekosmos

Foto: badcherry.deviantart.com

Toimetas Ksenia Kask