Uue aasta saabudes mõeldakse ikka tagasi möödunud aastale ning seatakse endale eesmärke ja unistusi uueks aastaks. Mõne inimese jaoks on meenutamine meeldiv ja teise jaoks mitte nii meeldiv, kui peas keerlevad mõtted “Ma peaks olema saavutanud rohkem” või “Kuidas see aasta nii kiiresti möödus (ja ma ei jõudnudki midagi teha…)?”.

Kui mõtleme möödunud aastale, siis kipume keskenduma eesmärkidele, mida me täide ei viinud ning unustame saavutatud eesmärgid. See on nii sellepärast, et mõistus kipub läbi töötama asju, mis välja ei tulnud ning kahe silma vahele jäävad õnnestunud asjad. Liiga sageli ei suuda me näha suurt terviklikku pilti, selle suurejoonelisust, kui keskendume ainult eesmärgile endale.

Suurem pilt tuleb välja siis, kui võtame aega, meenutamaks personaalseid õppetunde, mille saime liikudes oma eesmärgi poole. Asi pole ainult südamelähedaste eesmärkide saavutamises, vaid ka isiklikus arengus sellel teekonnal.

Miks tähistada eesmärke, mille saavutasid, ja ka neid, mida ei saavutanud?

Tähistades ja austades eesmärke, mille saavutasid või ei saavutanud, õigustad sa enda suunda ja olemasolu. Üks eesmärk – sõltumata sellest, kas oled selle saavutanud või mitte – võib sisaldada palju peidetud aardeid, kui seda lihtsalt vaadelda.

Meenuta möödunud aastat tänutunde, kaastunde, enesearmastuse ja sooviga õppida tundma oma sügavamat, isiklikku õppetundi. See aitab sul avastada peidetud andeid. Oletame, et sul on konkreetne eesmärk seoses oma tõsise kujunenud suhtega, kuid see pole veel teostunud. Kuid oluline on tähistada saavutusi, mis sul olid selle eesmärgi ümber. Kas sa õppisid ennast rohkem armastama? Kas õppisid olema kaastundlikum või parem kuulaja? Isiklik kasv, mille saavutasid eesmärgi püstitamise tulemusena, aitab sul mõista oma unistusi – selle näite puhul õnnelikku, intiimset suhet.

Kahtlemata aitavad meie võidud ja ebaõnnestumised meil kasvada sisemiselt, professionaalselt ja vaimselt. Iga elu õppetund, mida me aktsepteerime ja mõistame, toob kasu igale tahule meie elus – olgu selleks siis emotsionaalne heaolu, tervis, suhted, vaimsus vm.

2 sammu, leidmaks peidetud aardeid, meenutades möödunud aastat

1. Esita endale põhjapanevaid küsimusi.

2. Pea päevikut arusaamadest, milleni need küsimused sind viisid.

Päevikupidamine on hea praktika, mis aitab sul ennast sügavuti tundma õppida.

Mõned küsimused, mida võid endalt küsida

1. Millised sündmused möödunud aastal jätsid mu ellu mingi jälje? Kas sellel oli oluline mõju minu elule?

2. Mida see sündmus mulle õpetas? Kuidas ma kasvasin emotsionaalselt, vaimselt ja intellektuaalselt? Milliseid edusamme ma tegin selle eesmärgiga seoses?

3. Kuidas see sündmus mõjutas minu suhteid, rahalist olukorda, tervist ja üleüldist olemist?

4. Mille eest olen tänulik oma suhete, rahalise olukorra ja tervise juures?

On kasulik kahandada küsimusi omakorda alaküsimusteks konkreetsete asjade kohta su elus, see aitab vallandada mälestusi ja arusaamu.

Kui võtad endale aega, küsimaks neid küsimusi, mõistad õppetunde, millest oled midagi õppinud. Võid võtta paar päeviku lehekülge selleks, et kokkuvõtlikult kirjeldada sündmusi, mis on juhtunud igal kuul. Kirjutada võib olulistest taipamistest, mis sul olid, olulistest inimestest, kellega kohtusid ja läbimurretest, mis toimusid su elu erinevates valdkondades. Mõnikord on ainult üksikud punktid, mida möödunud kuu kohta kirja panna, mõnikord täitub terve lehekülg või koguni mitu.

Kasulik on ka igakuiselt kokkuvõtteid teha, sest siis saad astuda sammu tagasi ning saad hea ülevaate tervest aastast. Igal kuul võib niimoodi olla erinev tähendus.

Võta alanud aastal aega, et austada end ja oma mineviku isiklikke saavutusi igal tasandil. See aitab sul ka uuel aastal jätkata oma teekonda ja täita püstitatud eesmärke või hoopis leida uus tee ja uued eesmärgid.

Allikas: Waking Times

Foto: wiccanfriend.wordpress.com

Toimetas Doris Helina Fjuk