Foto: Pixabay / HelenJank

Kui lubada imikul mobiiltelefoniga liiga palju mängida, võib see avaldada negatiivset mõju kogu lapse hilisemale kognitiivsele võimekusele, on osa teadlasi, aga ka õpetajaid mures, et tänapäevane meditsiin ega ka haridusasutused ei pööra tõsisele ja aina kasvavale probleemile piisavalt tähelepanu. Artikkel on tõlgitud veebilehelt zeitpunkt.ch.

Õpetajad on mures, et viimastel aastatel on üha rohkem 5. klassi õpilasi, kes pole omandanud arvutamist üle kümne ehk ei oska ühe hingetõmbega öelda, kui palju võrdub 9+5, või ei oska põhikooli lapsed enam peast korrutustabelit.

Nutitelefoni lapsele kätteandmine vähendab eelpädevuste tekkimist

Minu kui algklassiõpetaja jaoks on selge, mis selle taga peitub: nutitelefon. Õigemini kõik esmased kogemused, millest liigne telefoniga mängimine ilma jätab: pallide veeretamine, kividega loopimine, pudelite lahtikeeramine. Teadus räägib eelpädevustest, mis peavad olemas olema, et tekiks matemaatiline võimekus. See algab ehitusklotside või legoklotside kuhjamisega ja laieneb lauamängudele. Kuid ka hüppamine ja (ringi)jooksmine on ruumilised tegevused ja seega matemaatilised kogemused. Kõik see jääb puudu, kui mängud ja treeningud nutitelefonis ühte sulanduvad.

Aga spetsialistid, kes peaksid aktiivselt tegelema ennetustööga selles vallas, ei ole veel ärganud. Näiteks Šveitsi riiklik rahvatervise amet (BAG) keskendub eelkõige noortele ja kiidab kõrgelt nutiseadmeid: „Digimeedia pakub noortele laialdasi arengu- ja õppimisvõimalusi. Aktiivselt meie meediaühiskonnas osaledes omandavad lapsed tehnilised oskused, mis on tänapäeval vajalikud paljudes igapäevastes ja tööalastes olukordades toimetulekuks.

Selline suhtumine jõuab lasteaedadesse ja koolidesse, kus ekraani “rullimist” peetakse oluliseks. Isegi lasteaiaõpetajad kordavad alati ühte ja sama lauset: “Lapsed võivad millestki ilma jääda, kui te neile nutiseadmeid ei tutvusta.”

Ja kui mõned erandid välja arvata, pole teadlased eriti mures. Isegi need, kes tegelevad laste kognitiivsele arengule avalduva mõju küsimusega, on selles küsimuses tõrjuvad. OEDC uuring Impacts Of Technology Use On Children: Exploring Literature On The Brain, Cognition and Well-Being (2019) väidab, et tehnoloogia kasutamise ja lastele avalduva mõju vahel on väga vähe seoseid. Samuti on ebaselge, kas need mõjud on just tehnoloogia põhjustatud.

Digimeedia kasutuse kvantiteet ei taga kvaliteeti

Peaaegu tundub, et tehnoloogiaettevõtete kõikvõimsus on loonud narratiivi, mis kõlab umbes nii: „Elektroonilise meedia kasutamine on üks tuleviku põhipädevusi. Seetõttu tuleb lastele seda võimalikult varakult tutvustada.”