13. märts 2015 kell 11:42
“Lugesin Riina Kanguri artiklit “Ma pole kusagil näinud nii üleväsinud, tüdinud ja õnnetuid lapsi kui Eestis.” See lugu raputas mind emotsionaalselt ja pani kirjutama oma lugu ajast, kui olin ise õpetaja rollis. Töötanud olen tööõpetuse õpetajana kolmes Tallinna koolis: Sõle põhikool, Viimsi keskkool ja Kristiine gümnaasium,” juhatab tallinlane Ergo Menov Facebookis sisse oma meenutuse, mida autori loal jagame teiegagi.
Toon näite laste õnnetu-olemisest, millega kokku puutusin. Oli kevadpäev ja päike lõõmas taevas. Mäletan seda selgesti. Hakkas järgmine 7. klassi paaristund. Kell käis ja klassi vajusid noored poisid. Olgugi, et õues oli super ilus ilm, sisenes klassi must vihmapilv laste hoiaku näol. Märkasin seda ja mõtlesin endamisi, et nüüd läheb tormivõitluseks.
Tund algas meil alati püsti tervitamisega ja rääkisin päeva ülesannetest. Korraga kostus kuskilt poiste seast: “Õpetaja, mul ei ole täna tuju puutööd teha!” ja seejärel ütlesid üle poolte poistest sama asja. Küsisin, mis juhtunud on? Tuli välja, et enamus neist oli eelmise tunni tunnikontrolli “2” saanud. Muidugi oli neil motivatsioon maas ja see emotsioon oli kaasa tulnud minu tundi. (Isiklikult arvan, et selline õpetaja peegeldab oma tööd saadud kahtede näol. See õpetaja on oma töös ise kahte väärt. Aga noh, palk ju pisike!)
Sellel hetkel taipasin küsida, et mida te kutid puutöö asemel teha tahate? “Me tahame õue minna, sest õues on ilus ilm.” “Muidugi,” vastasin ma! Küsisin lisaks: “Kas kehalise õpetaja käest jalgpalli saab küsida?” Õpilased vastu: “Jaa, ikka saab!“ Sellel hetkel tuli nende silmadesse sära tagasi. Õues selgus, et jalgpallistaadion on vaba. Jalka fännina tegin ettepaneku teha kaks võistkonda ja maha mängida korralik matš. Mõeldud, tehtud. Kaks paaristundi möödusid täie rauaga jalgpalli tagudes – osalesin ise mõlemas võistkonnas erinevatel poolaegadel. Higi voolas, määrisime end veits äragi. Kuid põhiline: kõik halb emotsioon sai välja elatud ja nüüd oli laste nägudel naer ja õnnetunne. Kõigil oli adrenaliin laes ja juttu jätkus kooli tagahoovis kauemakski. Halb meeleolu oli pühitud.
Jumal tänatud, et taipasin kaasa minna koolipoiste sooviga õue minna ja omalt poolt jalgpalli idee välja käia. Tulemus: Ilus ilm, õues midagi teistmoodi teha. Järgmises tööõpetuse tunnis tegime tasa selle, mis jalgpalli mängides tegemata jäi. Õppetund, mille tol korral sain, on hindamatu väärtusega. Alati ei pea tegema reeglite järgi koolitööd. Piisab kui olla loominguline ja inspireeriv õpilaste jaoks.
Kevad ju tulemas! 🙂
Ergo Menov
Fotod: erakogu
NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.