Foto: Andrew Neel / Pexels.com

“Mu sõber skrollib 24. veebruarist saadik vahetpidamata uudiseid. Ta ütles, et ta magab vähe, sest on poole ööni uudistes. Ütlesin, et see on tema viis ärevusega toime tulla. “Ei, mul ei ole ärevust,” ütles ta ettearvatavalt. Sest ega mehed ju tunne emotsioone – loomulikult,” kirjutab ettevõtja, kirjanik ja joogaõpetaja Pamela Maran Facebookis.

Ärevus ei ole nii lihtsalt arusaadav, kui me võib-olla ette kujutame. Et ärevuses peaksid meie käed värisema, silmad täituma pisaratega, oleme emotsionaalsed ja endast väljas. See on vaid üks ärevuse viise.

Kuid ärevusel on palju vorme, mida tasub tähele panna. Kui sa oled aru saanud, et sinu käitumine peidab ärevust, siis saad ta teadlikkuse valgele tuua, teda märgata ja tunnistada tema olemasolu.

Ärevuse mõned variandid:

• Kergelt ärritumine. Tööasjad, inimesed, pisijuhtumid ajavad närvi või isegi raevu. Pärast vihast väljapurset närvisüsteem rahuneb lühikeseks ajaks.
• Halb uni. Raske uinuda (vahet pole, mis põhjustel – kas passid lage või skrollid liiga kaua), rahutu öö, ärgates oled endiselt väsinud. Või üleliigne magamine.
• Halvad harjumused muutuvad teravamaks. Suitsetajad suitsetavad rohkem. Tahad “proovida” võib-olla uut siidrit või veini (alateadlik põhjendus, et tuimastavat alkoholi saada). Pidev näksimine, aga rahuldustunnet söömisest ei teki. Nätsu, küünte närimine jms.
• Suurem soov viibida seltskonnas või käia üritustel, et olla mõtetega mujal. Või vastupidi isoleerimissoov, soovimatus kedagi näha (eriti haigustega seotud ärevuse puhul).
• Vajadus probleemsest teemast kogu aeg rääkida ja selle kohta infot saada. Kõik kohtumised viivad samasse auku, kogu päev tiirleb infosaamise ümber. Või soov teemat täielikult vältida ja ärritumine, kui kuskilt see tajuvälja siiski jõuab.
• Pagemissoov. Võib väljenduda unistamisest reisida, planeerid reisi, vaatad lennupileteid, sihtkohti, otsid isegi hotelle, vaatamisväärsuseid, et viibida unistustes kuskil eemal.
• Emotsionaalsus. Filmid, juhtumid toovad kergelt pisarad esile või ülevoolava õnnetunde. Meeleolu võib kiirelt kõikuda ühest äärmusest teise.
• Raske keskenduda. Varem lendasid raamatud käes kiiresti, enam ei taha kättegi võtta. Lihtsad ülesanded, mis varem läksid kiiresti, nõuavad nüüd rohkem aega ja tundub, et kogu muu maailm “sõidab pidevalt sisse” ega lase keskenduda.
  jpm.

Hea on aru saada, et kõige selle all on ärevus ehk ebakindlustunne ümbritsevast maailmast ning ego, mõistus, otsib viise, et turvatunnet taastada. Info, elamused, unistused, emotsioonide väljaelamine on viis turvatundeks. Paraku on mõistuse loodud lahendus alati ajutine ja vajab peagi uut doosi.

Kuidas ärevusega rahu sõlmida?

• Märka oma meetodit ja selle all olevat ärevust, hirmu. Pane käsi iga kord südamele, kui märkad meetodisse kaduvat. Ütle: “Ma olen siin. Ma märkan sind.”
• Hinga sügavalt ja rahulikult kas või paar korda, millal iganes see soovitus sulle meenub.
• Õpi lõdvestumist. Tiny.cc/praktikad lehel otsi meelepraktikate alt jooga nidra ning praktiseeri seda – kas või iga päev.
• Hoia inimeste ligi, kes on rahulikud, tasakaalukad. Võib-olla on see hea aeg isegi kirikusse minemiseks.
• Kui oled meetodis (suitsetad, sööd, skrollid jne), teadvusta, et sul on seda vaja turvatunde loomiseks. Sõlmi oma meetodiga rahu.
• Ole kontaktis nendega, kes sind õnnelikuks teevad, keda sa armastad ja kes sind armastavad. Kaisutage rohkem, puudutage rohkem, olge niisama vaikuses.
• Tee pigem vähem kui rohkem.

Pamela Maran

Allikas: Sleeping Yogini Facebook

Foto: Andrew Neel / Pexels