Foto: Jake Farra

Kas oled andnud endale aasta alguse lubadusi, näiteks füüsiliselt vormi saada või tervislikult toituma hakata? Kas oled seadnud eesmärgi, et hakkad regulaarselt mediteerima, televiisori passimise asemel väärt kirjandust lugema, siis veel näiteks joogas käima või mõne eriti ägeda praktikaga tegelema? Seejärel vaatamata oma motiveeritusele, leidnud end kadununa igapäeva tegevuste lõputus voolus, edasi lükkamas oma tegelikke sügavaid soove ja vajadusi? Pole võimalik muuta oma elu, kui ei muuda midagi, mida teeme igapäevaselt. Tulemused meie elus on kinni igapäevastes tegevustes, harjumustes. Harjumus on tegevus, mis muutub korduse teel automaatseks ehk alateadlikuks.

Tallinnas toimub 1. detsembril seminar “Harjumuste arhitekt“, kus Romet Preismann räägib, kuidas saavutada eesmärke teadliku harjumuste muutmisega.

Romet, kui kaua sa ise oled sel teemal end harinud ja enda harjumuste muutmist praktiseerinud?

Olen teadlikul enese avastamise ning isikliku ja spirituaalse arengu teekonnal olnud 8 aastat. Umbes 4 aastat tagasi jõudis minuni sügav teadmine ning mõistmine, et harjumused on nähtamatu arhitektuur ja vundament meie igapäeva elu taga. Oma lõputust uudishimust tulenevalt uurisin, lugesin ja töötasin läbi kõik võimaliku, mis ma selle teema kohta leidsin, ning hakkasin seda kõike enda ja oma lähedaste peal praktiseerima.

Läbi ootamatute sünkroonsuste ja inimeste positiivse tagasiside, leidsin ma ennast ühel hetkel olukorras, kus mul tuli kõike õpitut ja kogetud jagada grupi inimestega, ning sellest sündiski workshop “Harjumuste arhitekt”.

Kuna muutus on siin universumis ainus konstant, siis läbi nende aastate olen ka ise olnud seda kõike praktiseerides lõputus muutumises, ning arengus. Olen kogenud erinevates valdkondades ja erinevatel tasanditel edu ja lüüa saamist, ning ikka ja jälle mõistnud, et jah, harjumused on tõesti see nähtamatu arhitektuur, mis meie ellu tulemusi loob ja meid tegelikult mitteteadlikult juhib.

Miks on (halbadest) harjumustest raske lahti saada?

Inimesed teavad, et peaks seadma eesmärke, kuid üsna tihti me saame enda ja lähedaste peal vaadata, et vahel võetakse otsus vastu, et ma nüüd hakkan trennis käima, hakkan tervislikumalt toituma või hakkan tegelema mis iganes asjaga, olete aga kõik tähele pannud, et see muutus ei ole üldse nii lihtne. Esimesed päevad, nädal, kaks me suudame seda muutust teha, olla see muutus, aga siis justkui tuleb mingil hetkel elu vahele. Ma usun, et kõik me oleme seda kogenud, kuidas elu lihtsalt tuleb vahele.

Uute eesmärkide seadmine ilma uute harjumuste sisse seadmisteta kahjuks ei toimi. Sellel on väga lihtne põhjus: nimelt neurobioloog Bruce Liptoni uurimistöö tulemusena ta väidab, et umbes 95-99 protsenti meie päevast on kinni meie alateadlikes mustrites ehk me oleme 5 protsenti päevast kogu oma mõtetest, tunnetest ja tegevustest teadlikud ning 95 protsenti kõigist me mõtetest, tunnetest ja tegevustest läbi päeva on mitteteadlikud ja alateadlikud.

Mure on selles, et me teeme selle otsuse muutuda teadlikul tasemel ja me suudame tahtejõu pealt mingi hetke seda muutust läbi viia, kuid siis ikkagi tulevad need alateadlikud mustrid mängu ja need on palju tugevamad kui meie teadlik otsus. Sellepärast olekski mõistlik sellele muutusele läheneda sellise nurga alt, et hakata juurutama uusi harjumusi sisse ja alustada võimalikult väikese mahuga. Mitte hakata kohe lugema pool tundi päevas, vaid teha endaga kokkulepe, et hakkan lugema lehekülg päevas. Mitte, et ma teen iga päev tund trenni, vaid võtan endale eesmärgiks lihtsalt minna trenni kohale. Ehk siis selle asja mõte on alguses luua endale, juurutada sisse võimalikult väikesemahuline harjumus, et meil oleks raske seda mitte teha. Siis kui see on saanud juba rohkem mitteteadlikuks, siis hakata suurendama selle harjumuse mahtu.

Kui meil see tegevus on juba harjumuslik, siis tulevad need eesmärgid ja tulemused selle sama harjumuse tulemusena. Ehk panna fookus mitte eesmärgile, vaid harjumuse tekkimisele ning läbi selle tulevad need tulemused iseenesest.

Tundub jumala lihtne, aga miks see meil tihti välja ei tule?

Keskkond on väga oluline muutuja kogu selles võrrandis: inimesed, kellega me aega veedame, keskkond, kus me päeval oleme ja loomulikult ka meie mõtete keskkond, kõik, mis meil peas toimub. Väga suur asi, mis harjumusi juhib, on meie uskumused selle harjumuse kohta. Ma tunnen, et ka väga oluline on süüvida sügavamale endasse ja mõelda, mis on need alateadlikud mustrid, mis siis kas toetavad või ei aita meie uuele harjumusele kaasa.

Mis on kõige levinum harjumus, mis meil kõigil on ja millest inimesed vabaneda tahavad?

Ma arvan, et see on liigne sotsiaalmeedia ja liigne arvutis passimine või teleka vaatamine. Lihtsalt oma elu tühjalt passimine, kusagil autopiloodi peale panemine. Sellel hetkel on see nii mõnus, nii mugav. Kui me tagasi vaatame, siis on see lihtsalt meie elu maha elamine.

Ütle üks asi, kuidas seda kohe täna muuta!

Leia endale mingisugune unistus, mis sind tõmbaks. Mõtle oma minevikus millelegi, mis on pannud sind end õnnelikuna tundma. Mis on pannud sind elavamana tundma? Mida sa saaksid teha, et seda veel tunda? Sul peab olema mingi unistus. Kui meil ei ole unistust, siis me sureme. Me oleme kõik siia maamuna peale mingi põhjusega sündinud. Leia see unistus!

Üks suur põhjus, miks inimesed ei ela ihaldatud elu, on see, et inimesed tegelikult ei tea, mida nad tahavad. Inimesed teavad üldiselt, mida nad tahavad, aga kui neile panna paber ette ja öelda, et kirjuta nüüd, mida sa soovid elult ilma, et sa kordagi mõtleks ja pastakat tõstaksid, siis on see inimeste arv, kes seda suudab teha, väga väike. Väga oluline soovitus on mõelda välja, mida me oleme tulnud siia üldse tegema ja mis paneb meie hinge elama. Sellest lähtuvalt hakata vaatama, mis harjumusi endale sisse juurutada, mis viiks meid eesmärkidele lähemale.

Viimasel ajal, eriti käesoleval aastal, on eneseareng ja eneseabi läinud väga populaarseteks. Mis seda põhjustab ja miks just praegu?

Ma usun, et enesest teadlikuks saamine ja endasse investeerimine on parim kingitus, mida me endale ja oma lähedastele siin elus teha saame. Praegu on meie reaalsuses toimumas väga tugev teadvuse ja energeetiline nihe, mida on raske mitte tähele panna. Välismaailm on sisemaailma peegeldus, ehk kogu see ilu ja kaos, mis kõikjal meie ümber aset leiab ja mida me kogeme on meie kõigi koosloome tulemus ja kollektiivse teadvuse peegeldus. Meie füüsiline reaalsus on oma olemuselt polaarne ning sellest tulenevalt vastukaaluks sellele kaosele pole maailm kunagi kogenud nii võimast kollektiivset ärkamist, mis praegu aset leiab.

Paljud meie seast mõistavad, et neile perekonna, haridussüsteemi ja ühiskonna poolt “müüdud” paradigmad ei resoneeru enam nende väärtushinnangutega. Nad mõistavad, et elu on midagi palju enamat, kui mitteteadlikult ja robotlikult kulgeda igapäevaselt tööle-poodi-koju-voodi süsteemis, ning sellest tulenevalt hakatakse vastuseid otsima isikliku arengu raamatutest, koolitustelt ja internetist.

Ma tunnen, et me kõik võime tohutult tänulikud olla, et meil on au elada sellel muutuste ja lõputute võimaluste ajal inimkonna ajaloos. Kõik on meie enda teha, nii on nagu me ise valime ja usume olevat. Ole muutus, mida sa maailmas näha soovid.

https://www.youtube.com/watch?v=a_wheKxvhO8&feature=youtu.be&fbclid=IwAR3xgOm1Y_qolvaiX1nhNEXeFw1ZPOFINChpvuEsqGM2ZrTWOgs0-SIeA6I

Vaata lisaks: Pure Mind, Harjumuste arhitekti Facebook

Foto: Jake Farra

Toimetasid Mariann Joonas / Telegram ja Monika Kuzmina / Goodnews