Seened on kulinaarsel või “meelelahutuslikul” ja spirituaalsel eesmärgil olnud inimkonna kasutuses juba aastatuhandeid. Tõenäoliselt on tänapäeval lisaks Amanita muscaria (kärbseseen) perekonna seentele üks enim uuritud grupp veel Psilocybe (paljakud) seente perekond. Need seened sisaldavad ühte kõige populaarsemat ja kergesti kättesaadavamat naturaalset psühhedeelset ainet psilotsübiini. Mitmed teadlased on viimastel aastatel uurinud selle aine omadusi ja võimalusi näiteks depressiooni ravis. Kuna aga tegemist on keelatud psühhoaktiivse ainega, siis on selle kohta uurimusi väga raske teostada.

Psilotsübiini kohta on öeldud, et selle toimel tekib tugev looduse ja universumiga üks olemise kogemus ning sisemine rahu. Kuid liiga suur kogus psilotsübiini tekitab ka tugevalt negatiivseid hirmu- ja ärevusetundeid. Ning see, milline kogus on inimese jaoks liiga suur, varieerub olenevalt konkreetsest tarvitajast.

Johns Hopkinsi nimelise ülikooli meditsiiniteaduskonna teadlased avaldasid 2006. aastal uuringu, milles kirjeldati psilotsübiini katselise manustamise toimet. Uuringu eesmärk oli hinnata psilotsübiini kohest ja pikaajalist psühholoogilist mõju. Psilotsübiin põhjustas katsealustel hulga erinevaid kogemusi ja meeleolusid.

Vabatahtlikud katses osalejad kirjeldasid, et kogetul oli oluline isiklik ja vaimne tähendus ning see motiveeris neid enda üldist häälestatust ja käitumist parandama. Uuringu kokkuvõttes nenditi, et kui psilotsübiini manustada kontrollitud ja toetavates tingimustes, võib inimestel esineda müstilisi kogemusi.

Värskemad uuringud psilotsübiini toime kohta pärinevad 2011. aastast, kus uurijad püstitasid hüpoteesi, et see aine võib anda häid tulemusi depressiooni ravimisel. Üks uuringut juhtinud teadlasi Robin L. Carhart-Harris selgitas, et inimese aju on enamasti väga hoolikas kogemuste organiseerija ning vaos hoidja ja depressioonis inimese aju on eriti piiratud. Psilotsübiin ja selle sarnased psühhedeelsed ained võivad olla abiks sellest seisundist läbimurdmisel.

Tõsisemad uuringud on pärast 1960. aastaid aga väga keerulised. Pärast tollal väga entusiastlikke katsetusi psühhedeelsete ainetega nii teadlaste kui ka tavainimeste poolt, on enamiku valitsuste seisukoht üheselt keelav. Väiksemaid uuringuid siiski tehakse, muu hulgas on uuritud ka psilotsübiini toimet vähihaigete ravis.

Üks viimaste uuringute kaasautor David Nutt on väljendanud seisukohta, et psühhedeelseid ravimeid keelustavad seadused on liiga karmid ja piiravad teadustööd. Nutt töötas raviminõunikuna Suurbritannia valitsuse juures, kuid vallandati pärast seda, kui ta avaldas seisukohta, et LSD ja Ecstasy on vähem kahjulikud kui alkohol.

Allikad: algne täispikk teadusuuring, Gizmag, NPR, NPR 2, PNAS, BBC 

Foto: Wikimedia

Toimetas Katrin Suik