“Olen viimased paar nädalat soovinud kirjutada iseenda armastamisest. Leian, et suhe iseendaga on kõige olulisem suhe elus ning praegusel hetkel isolatsioonis olles eriti oluline. Soovin kirjutada sellest, mis minu arvates takistab iseennast täielikult vastu võtmast ja armastamast, aga blokk on peal olnud, et tekst tuleks südamest ilma mõistuse liigse sekkumiseta. Seda hetkeni, mil mõned päevad tagasi mõistsin, et see mida öelda tahan tahab väljenduda hoopis mantra luule vormis. Nii on hea iseendale igapäevaselt meelde tuletada. Imeline elu!” kirjutab vabakutseline maailmarändur Ivo Malm.

Täna armastan enda keha
täpselt nii nagu ta on.
Ükskõik mida keegi arvab
olen unikaalselt ideaalne.
Ükskõik mida ette heidan
olen unikaalselt ideaalne.
Pole olemas ilu ideaale
on minu unikaalne ideaalsus.

Täna ei huvita ega häiri
mida teised arvavad.
Käitudes südame tunde järgi
ei vaja välist heakskiitu.
Kui otsin heakskiitu teistelt
sõltun muutlikust tujust.
Kui leian heakskiidu endas
aktseptin teisi vabana.

Täna ei võrdle ennast
mitte kellegi teisega.
Teise inimese sisse ei näe
fassaadi tagust valu.
Kõik minu senised valikud
on õiged ja vajalikud.
Pole olemas vale valikut
on iseenda perspektiiv.

Täna andestan endale
kõik kus tunnen süüd.
Olen käitunud igal hetkel
täpselt nii kui osanud.
Iga inimene on käitunud
täpselt nii kui on osanud.
Keegi ei tee tahtlikult halba
tihti ei osata paremini.

Täna tegelen endaga
mitte teiste muutmisega.
Minnes võitlusse teisega
vaidlen iseendaga.
Läbi konflikti, tüli ja viha
tekitan valu endale.
Enam ei otsi süüdlast
lahendan konflikti endas.

Täna luban kogeda
alla surutud tundeid.
Sõnad mis hoidnud endasse
ütlen siiralt ja ausalt.
Tunded mis hoidnud endasse
vabastan lõpuni kogedes.
Keha pingete vabastamisel
puhastun mürgistest tunnetest.

Täna ei võta end tõsiselt
vaid naeran siiralt südamest.
Maskid mille taha peitunud
ei lase olla vaba ja hetkes.
Läbi loomingu, tantsu, laulu
toon ilu ja naeru enda ellu.
Õnne valuuta pole raha
vaid rõõmu toovad hetked.

Täna ma tean et olen
iseenda reaalsuse looja.
Läbi mõtete loomingu
kujundan enda tulevikku.
Õnn ei ole juhuslik
vaid suhtumise küsimus.
Minus peitub Looja alge
elu on minu looming.

Täna ma olen tänulik
keha, meele, teadvuse eest.
Seal kus lõpeb mõte
algab tõeline olemus.
Meele alistumisel vaikusse
leian tõelise väe ja jõu.
Vaikusest fööniksina tõusen
langetan võlts maskid.

Täna armastan ennast
täpselt sellisena nagu olen.
Täna aktseptin ennast
täielikult heas ja “veas”.
Läbi enda armastamise
armastan tingimusteta.
Läbi enda armastamise
muudan maailma kergusega.

Mis oleks kui..
omavahelise võitluse asemel
me annaks üksteisele tiivad?

Ivo Malm

Vaata lisaks: IvoMalm.com

Foto: erakogu