“Inimesi on ilmselt aegade algusest vaevanud küsimused: millest me koosneme ja millest koosneb maailm. Teaduse, tehnika ja teadmiste arenguga on peaaegu igas teadussuunas mindud aina konkreetsemaks, spetsiifilisemaks, tükeldatumaks ja detailsemaks. See pilt, mis meie maailma koos hoiab, terviklik ja holistiline mõtteviis, jääb aga aina kaugemaks,” mõtiskleb tervisenõustaja, terapeut ja koolitaja Kaia-Kaire Hunt.

Ometigi on ka meie, inimeste koosnemises palju enamat kui vaid organid, koed, rakud, kromosoomid, DNA jne. Meis kõigis on olemas ka ürgollused ehk teisisõnu algelemendid – see, millest kõik koosneb, mis on kõige ja kõigi algne essents ehk olemus.

Peagu kõikides vanades kultuurides on see teadmine olemas olnud. Ja mitte lihtsalt teadmisena, vaid ka oskusena. Elementidega suhestumine, nendega arvestamine ja vajadusel nende tasakaalu muutmine võib tunduda müstilise alkeemiana, ometigi on siin paljugi seda, mida me kasutame pikemalt juurdlemata tänagi. Selleks, et vaigistada palavikku, soovitatakse juua jahedat vett. Selleks, et kustutada tulekahju, on vaja vett. Selleks, et taim kasvaks, on vaja vett. See kõik tundub nii tavaline, et me ei vaevugi mõtlema, milline on peen elementide mäng selle loo taga.

Elemendid

Kõige sagedamini nimetatakse nelja klassikalist elementi – maad, vett, õhku ja tuld–, millele vahel liidetakse juurde ka viies ehk kõigi nelja eeldus ja alus – kvintessents ehk eeter või ilmaruum või akasha. Viiendat elementi võib tõlgendada ka kui midagi, mis asub sealpool materiaalset maailma.

Ladinakeelne väljend elementum, kust on elementide sõna ka eesti keelde jõudnud, arvatakse tulevat sellest, et selle aluseks on tolle aja tähestiku metafoor l-m-n ja elementum on nende tähtede hääldus (el-em-en). Kas see on nii ja mis võib selle kolme kaashääliku taga veel peituda, on juba mõningane spekulatsioon.

Elementide lood vanas Euroopas

Babüloonia mütoloogias räägitakse jumalatest, kes võivad justkui olla nelja elemendi väljendused või kvaliteedid: meri, maa, taevas ja tuul.

Vana-Kreekas usuti viie baaselemendi olemasolusse, millel kõigil oli isegi oma sümboolika. Need olid maa, vesi, õhk, tuli ja eeter. See arusaam on tugevalt mõjutanud eurooplaste mõtteilma ja kultuuri. Kreeka filosoofid on lausa debateerinud, milline oli ürgneelement, millest kõik muu on alguse saanud. Vahel nimetati neid kõiki ka juurteks.

Aristoteles seostas igaüht neljast elemendist kahe kvaliteediga: tuli on esiteks kuum ja teiseks kuiv, vesi on esiteks külm ja teiseks märg, maa on esiteks kuiv ja teiseks külm ningõhkon esiteks märg ja teiseks kuum. Aristoteles lisas ka viienda elemendi – eetri, mis oma kvaliteedilt on vastupidiselt teisele neljale, maisele ja muutlikule, muutumatu ja jumalik aine.

Keskaja alkeemia

Keskaja alkeemia, mille üheks loojaks peetakse Pärsia alkeemikut Jābiribn Hayyāni, lisas aga veel kaks filosoofilist elementi – väävli, mida iseloomustab plahvatavus, ja elavhõbeda, millel on metalli omadused.

Edasi läheb asi aga veel huvitavamaks. Elemendid ja nende kvaliteedid lahknesid.

Šveitsi alkeemik Paracelsus tõi mängu veel soola ja kolmest metalli printsiibist ehk siis väävlist, mis on põlev, elavhõbedast, mis on stabiilne, ja sool, mis on tugev, sai tria prima, alkeemia alus. Teisisõnu jõudis ta järeldusele, et inimese keha küll koosneb Aristotelese mainitud elementidest, aga nende kvaliteedid on just need kolm eelmainitut. Ja seeläbi on võimalik tasakaalu luua mitte elementide tasakaalustamise, vaid tria prima harmoniseerimisekaudu. Sellel põhineski suuresti tollane alkeemiline filosoofia.

Elemendimaagia Aasias

Viie elemendi süsteem eksisteerib ka veedades, panchamahabhutana ehk viie suure elemendina – maa, vesi, tuli, õhk ehk tuul ja eeter ehk tühjus. Viite elementi seostatakse eriti näiteks ajurveedas viie meeleorganiga. Näiteks kõige tihedamat elementi, maad, saab tunnetada viie meele järgi – kuuldes, katsudes, nähes, maitstes ja nuusutades. Tiheduselt järgmine element on vesi: sel pole lõhna, aga seda saab kuulda, tunda, näha ja maitsta. Järgmiseks on tuli, mida saab kuulda, tunda ja näha. Õhku saab kuulda ja tunda. Eeter on helide vahendaja, kuid jääb kättesaamatuks teistele meeltele.

Hiinas on elementide süsteem veidi teistsugune. Tuli, maa, metall (kuld), vesi ja puu on need viis, millest seal räägitakse. Samas pole elemendi tõlge siin ka kõige õigem: hiina sõnaxing, mida nende kohta kasutatakse,tähendab“olemuse muutmist” või “olemuse metamorfoosi”. Sõna wuxing ühe tõlkena kasutatakse ka väljendit “viis muutust”.

Hiina süsteemi järgi toimib elementide loov tsükkel järgmiselt:

• puu toidab tuld
• tuli toodab maad (tuhka)
• maa loob metalli
• metall kogub vett
• vesi toidab puud

Lagundav tsükkel toimib aga järgmiselt:

• puu tükeldab maa
• maa imendab vett
• vesi kustutab tule
• tuli sulatab metalli
• metall (näiteks kirves) lõhub puu

Jaapani süsteemis on elemente samuti kutsutud “viieks suureks”. Jaapanis peetakse maa elemendiga seotuks kõike, mis on tahke, vee elemendiga seotuks kõike voolavat, tule elemendiga seotuks seda, mis lõhub, ja õhu elemendiga seotuks seda, mis liigub. Viies element tühjus esindab kõike seda, mis jääb väljapoole meie igapäevaelu.

Budismi järgi on neli elementi aluseks, et mõista kannatusi ja kannatustest pääsemist. Bönis ehk Tiibeti iidses filosoofiasüsteemis on elemente juba viis, nagu ka Tiibeti budismi järgi lisandub siin klassikalistele elementidele – maa, vesi, tuli, õhk– ilmaruum, mis on vajalik, et kõikülejäänud saaksid manifesteeruda.

Viis elementi on see, millest koosneb maailm ja millest koosneb ka inimene. Rääkides inimese kehast, on seda üpris lihtne mõista, et meis on maa element – aineline baas; meis on ka vett – kui mõtleme kasvõi pisaratele või higile; meis on tuld – inimkeha on soe ja meie sees toimiv seedimine suuresti tänu soojusele üldse toimibki; ja meis on õhku – hingame seda iga päev.

Tiibeti meditsiinis on elementidel ja nende kvaliteetidel, õigemini kolmel peamisel kvaliteedil – tuulel (õhu element), limal (maa ja vee element) ja tulel (tule element) –äärmiselt tähtis roll. Kui meil on mõni element paigast ära, näiteks tuld on liiga palju, võib see avaldudapalaviku või kõrge vererõhuna. Liigne maa ja vee elemendi rohkus toob näiteks nohu võiseedehäiredjaõhu elemendi ülekaal paneb emotsioonid möllama. Tasakaalustades elementeehk nende kvaliteeti, saabub ka tervis. Teisisõnu on loogika täpselt sama, milleni jõudis omal ajal Euroopas ka alkeemikuna tuntud Paracelsius.

Erinevad elemendid on omakorda seotud ka erinevate emotsioonide, iseloomujoonte, värvide, maitsete, organite, haiguste, mõtteviisidega jne. Tundes sügavuti elementide maailma, on võimalik avastada n-ö kardinatagune maailm, lood elust ja tervisest, mida siin igapäevareaalsuses on ehk raske tähele panna.

Tänapäeval vastavad elemendid suuresti teadaolevatele aine olekutele: tahke, vedel, gaasiline ja plasma. Nüüd on teadus aga pilgu suunanud rohkem sellele, et aru saada, millest on tehtud väikseimad aineosakesed. Kuid elemendid ja nende kvaliteet saadavad meid siiski igapäev. Õppides tundma elementide maailma võimsat ja vägevat olemust ning osates neid enda ümber ja enda sees tasakaalustada, on võimalik luua oma ellu oluliselt rohkem harmooniat, tervist ja rahulolu.

Kaia-Kaire Hunt

Loe ka koolituste “Tervendamine läbi viie elemendi, looduse ja meele” kohta sel nädalavahetusel Pärnus ja Tartus.

Vaata lisaks: Vikipeedia (elemendid), Traditional Chinese Medicine World Foundation, Traditional Tibetan Medicine

Pilt: louisparsons.com