Koolitaja ja terapeudi Tiit Trofimovi eestvedamisel hakkavad toimuvad vestlusõhtud “Must ja valge: harmoonia sinu sees”, kuhu kutsutakse inspireerivaid ja väekaid inimesi, kelle elukogemuste jagamine mõjutab positiivselt meie kõigi teadlikkust ja elukvaliteeti. Vestlusõhtute eesmärk on muuta meie elukeskkonda paremaks ja teadlikumaks. Esimene neist toimub homme, 12. detsembril Rahvusraamatukogus ning sel puhul andis intervjuu sarja avakülaline, muusik ja teadmamees Tarmo Urb.

Te ei ole Eestis ammu suure rahva ees rääkinud sellest, millest te olete loodud rääkima.
Suur rahvas ei saa sellest aru. Aru saavad need, kellele see vajalik on. Need uudised ei ole uudishimutsejate jaoks.

Inimene, kes peab teie vestlusõhtule tulema, järelikult jõuab sinna…
Ju siis.

Te ütlete, et vastuseid saab siis kui küsida. Kuidas küsima õppida?
Läbi valu.

Kannatusi on meil vaja?
Alustame kasvõi sellest, kas sa saad aru, et vastuse kvaliteet sõltub küsimuse kvaliteedist. Alustagi sellest, et mõtle enda küsimused läbi.

Õpetaja tuleb siis kui õpilane on valmis?
Ei. Õpetaja tuleb siis kui õpetajat vaja on. Teinekord õpetajat polegi vaja, võib ise ka õppida. Ära tee kõike enda jaoks liiga mugavaks.

Mis on õnn ja miks me enamasti õnnetud oleme ja terve elu otsime seda õnne tippu, kuhu jõuda?
See on inimsaatus. Inimene on sündinud oma valikul ja ka õnn on inimese enda valik. Kõik ei sõltu ainult sinust, vaid sellest, kui palju sa lased inimestel enda ümber oma elu ümber programmeerida nende suva järgi. Universum annab kogu teadmise otse, õpi traditsioonist, õpi vanadelt meistritelt − ära lase teistel enda ajusid keppida.

Aga tegelikult me laseme?
Muidugi.

Sellepärast me ei olegi õnnelikud?
Me laseme teistel õnnetutel olenditel, kes ei viitsi õnnelikuks saada, endale ka õnnetusi peale suruda, kuna nemad ei ole viitsinud õnnelikuks saada. Et olgem kõik koos õnnetud.

Kuidas ära tunda, et sa oled õigel teel ja su otsus on õige. Kuidas aru saada nendest jantijatest, et see on minu tunne, mitte nende teiste?
See ongi täpselt nii lihtne nagu sa seda praegu kirjeldasid. Sa lihtsalt tead. Lõpeta enda võrdlemine teistega. Naised on sel alal eriti meistrid. Nad võrdlevad ennast kelle kõigega ja lõpuks selgub, et alati on olemas üks mees, kelle jaoks sa oled kõige ideaalsem olevus kogu planeedil. Kõigile oma puudustele vaatamata, õigemini isegi tänu kõigile oma puudustele.

Kogu maailm on sellises seisus, et inimestele kirjutatakse psühhotroopseid aineid välja, meie kurvameelsust üritatakse maha suruda.
Ei, see pole nii. See on täpselt sama nagu eskimotele külmkappide müümine. Sul ei ole neid tarvis, aga neil on vaja müüa. Täpselt nagu oli vahepeal seagripiga: kaheks nädalaks tekitati kogu maailmas paanika, müüdi laod tühjaks ja paugupealt unustati see teema ära.

Samamoodi on praegu vaja neil laod tühjaks müüa oma psühhotroopidest. Paljud neist on Clintonite toetajad Ameerikast, mul on endal kliente, miljardäre, kes on nende ravimifirmade omanikud ning finantseerivad seda nii-öelda demokraatiat, mis propageerib segadust, otsustusvõimetust, nõrkust. „Las meie mõtleme teie eest kogu seda sitta“ − see on julm ärakasutamine. Lollid usuvad, ostavad ja surevad, see on ikka nii.

Kuidas targaks saada?
Peab lihtsalt vedama elus. Mõned sünnivad lollina ja surevad ka lollina.

Taktikalise tööga ei ole siin suurt pistmist?
Kõik sõltub algmaterjalist. Kui algmaterjal on korralik, jõuab sulle mõistus kohale, kui sa oled lolliks sündinud, siis ei ole midagi teha. Neela tablette ja kärva. Lükkavad pärast jalaga auku.

Vaktsiinidega on sama teema?
Minu poole on pöördunud päris palju emasid agressiivse autismi all kannatavate lastega, et ma neid raviks. Kusjuures laps on olnud enne vaktsiini saamist täiesti normaalne, pärast vaktsineerimist aga mitte lihtsalt nõdrameelne, vaid agressiivselt nõdrameelne. See on kohutav, mida vaktsiinid teha võivad. Kujutage ette, maailma juhtivaid geenmuundatud seemnete tootjaid Monsanto on firma, mille lõi korporatsioon, mille põhiline eriala on toota keemiarelva. Need on inimesed, kes kontrollivad nüüd maailma toitu.

Keemiarelv ja toit ühe ja sama firma laboratooriumist, see ajab isegi minul hirmu nahka. Täpselt samamoodi kepitakse inimeste ajud läbi, propaganda on suur.

Eestis pole senini teada, kes oli see pisike mutrikene meie ministeeriumis, kes kirjutas alla kokkuleppele, et Eestis kasutataks Monsanto mürke. Praeguseni on Eesti ainukene Euroopas, kes endiselt on Monsantoga pundis. Sellest isegi ei räägita. Selle inimese nimi peaks olema avalik, ta peaks olema vangis ja seal surema. Kes oli sel ajal minister, sai Monsantolt korraliku kingituse. Sealt see kõik algab.

Minu juures käib aina enam noori, kes on tänu psühhotroopsetele ainetele skisofreenias. Ükski järgmine ravim neid sealt enam välja ei too. Ainult tasakaalustatakse nii palju, et sa suudad jalgadel püsida ja värisevate kätega minna ja maksta järgmise tableti eest.

Seda teab vähemus, teie olete üks, aga kuidas maailma päästa?
Maailma päästab inimkonna hukk. Kui inimkond siit planeedilt minema pühkida, on maailm päästetud. Kui rääkida inimkonna päästmisest, siis seda saab teha ainult inimene ise. Kui kogu inimkond otsustaks täna kõik koos, et me tahame paradiisi tagasi, siis see võtaks umbes kaks aastat aega, aga keegi ei taha teistedega võrdne olla. Kõik tahavad olla erilised. Piisaks kasvõi ainult raha kontseptsiooni taaskaotamisest. Niipea kui on kadunud ahnus, on kadunud kogu see jama, kogu see vähk, mida inimene tekitab, nii lihtne ongi. Asjad aetakse keeruliseks sellepärast, et võita aega, et oma soppa teistele müüa. Kuigi samal ajal surevad nad koos teistega, keegi ei ole selle eest kaitstud.

Inimesed ei tahagi näha suurt pilti, nad tahavad elada paremini selles raamistikus, mis on neile ette antud nende poolt, kes selle pealt teenivad. Alati vaata, kuhu raha läheb, sealt tuleb ka su vastus.

Neid inimesi on juurde tulemas, kes usuvad, näevad, tahavad paremat. Mis neile hukatuseks saab?
Miks peaks neile miski hukatuseks saama? Kui neile on ette nähtud koos kogu inimkonnaga solgiaugust alla minna, siis nad lähevad. Enesetapu ja eneselt elu võtmise vahe on selles, kas sa teed seda pimestatult või teadlikult. Kui ma näen, et maailmalõpp on tulekul, siis ma häälestan end sellele ja lähen järgmisesse realiteeti teadlikult, samal ajal kui miljardid lähevad lihtsalt solgiaugust alla. Siis läheb veel mitmeid elusid, et aru saada, mis nendega nüüd juhtus. Inimkond ei viitsi õppida teiste vigadest, vastupidi. Keegi pole nii loll, et nad tegelikult asjast aru ei saaks, aga ahnus on aetud nii popiks, et selle nimel on inimene nõus olema ka loll.

Uuri lisaks: Vestlusõhtu Tarmo Urbiga Facebookis, Ticketer

Foto: erakogu

Intervjueeris Monika Kuzmina / GoodNews