Foto: raoulmartinez.com

“Maailm vormib meid enne, kui meie saame vormida maailma…“ Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 4. mail. 2014.

Raoul Martinez on kunstnik ja filmitegija. Ta kasvas üles kunstnike ja kirjanike perekonnas ning juba lapsena avaldus tal väga suur anne ja huvi maalimise vastu. 17-aastaselt avanes noormehel võimalus asuda õpipoisina tööle rahvusvaheliselt tunnustatud portreekunstniku juurde ning kaks ja pool aastat hiljem avas ta oma stuudio.

Martinez on tunnustatud kunstnik, kelle töid on näidatud mitmes mainekas galeriis. Sügav huvi filosoofia vastu ärgitas teda edasistele õpingutele psühholoogia, majanduse, poliitika ja ajaloo vallas. 2012. aastal ilmus esimene osa Martinezi neljaosaliseks planeeritud dokumentaalsarjas “Creating Freedom: The Lottery of Birth“ (Vabaduse loomine: sünniloterii), mis uurib suhteid vabaduse, võimu ja kontrolli vahel lääne demokraatias.

Martinez pidas kõne TEDx konverentsil 2013. aasta alguses Whitechapelis – nagu oli tolle konverentsi moto, on ka tema kõne väljakutse eksisteerivatele paradigmadele.

Sünniloterii määrab meie uskumused ja väärtushoiakud

Me ei vali enda olemasolu ega keskkonda, kus me üles kasvame. See, millisteks inimesteks me saame, millist elu elame ja milliseid uskumusi ja väärtusi õpime pühaks pidama, sõltub suures osas meie sünniloteriist. Oma elu alguses oleme täielikult sõltuvad geneetilistest ja keskkondlikest mõjudest, mis ei ole kuidagi meie kontrolli all. Need jõud võivad meid vormida mitmel moel. Inimajalugu näitab, et ei ole ühtegi liiga veidrat uskumust ega liiga vastuvõetamatut tegu, mida inimesed ei saaks enda kultuuritaustast lähtudes uskuda või teha.

Me ei vali oma identiteeti – me pärime selle

Sellel lihtsal ideel on suur mõju meie isiklikule ja poliitilisele vabadusele. Kujuta ette kahte vaenlast lahinguväljal – näiteks iisraellane ja palestiinlane. Kui me saaksime minna ajas tagasi ja nad sünnihetkel ära vahetada, nii et nad kasvaksid üles teises kultuurikeskkonnas, siis aja jooksul võitleks nad hoopis teise ideoloogia poolt, erineva lipu ja religiooni all. Selline tulemus ei üllata loomulikult mitte kedagi, kuid sellest tulenevad järeldused on väga olulised. Me tunnistame varmalt, et nende inimeste sügavaimad uskumused on tegelikult juhuslikud.

Mine tagasi enda sünnihetkesse. Milline inimene võiksid täna olla, kui sinu elu algus oleks olnud teistsugune? Ilmselgelt sa ei vali, millal, kus ja kellele sa sünnid. Sa ei vali, kas sünnid moslemiks või kristlaseks, rikkaks või vaeseks, sõjatsooni või rahulikku äärelinna. Mõtle kõigile kunagi eksisteerinud inimühiskondadele, millesse sa oleksid võinud sündida – masai hõim, keskaegne Inglismaa, fašistlik Saksamaa. Mida sa oleks neis keskkondades õppinud uskuma, mille eest võitlema ja mida kaitsma?

Täna on meie jaoks vastuvõetamatud möödaniku ühiskondade ebaõiglased ilmingud nagu rassism, seksism ja orjapidamine. Aga kui me oleks üles kasvanud mõnes sellises ühiskonnas, ei ole ühtegi põhjust arvata, miks me ei oleks omaks võtnud neid väärtusi ning kaitsenud neid tavasid; õppinud ära selle keele, sotsiaalsed kombed ning teinud ükskõik milliseid selles kultuuris tavaks olevaid barbaarseid või altruistlikke tegusid.

Maailm vormib meid enne, kui meie saame vormida maailma

Vastsündinutena pole me vastutavad oma loomuse eest. Meil on päritud geenid ning me oleme silmitsi maailmaga, mille loomisel ei olnud meil mingit sõnaõigust. Millisel hetkel saame vastutavaks selle eest, kes me oleme? Vastus on – me ei saagi! Selleks ajaks, kui oleme piisavalt vanad, et arutleda enda identiteedi üle, on meil juba see olemas ning meie maailmapildi raamistikuks on eelnevad tingimused. Need tingimused mõjutavad iga valikut, mida teeme, isegi valikut nende tingimuste vastu mässata. Kaua aega enne seda, kui me saame vormida maailma, oma maailm juba vorminud meid.

See idee on murettekitav – see viitab sellele, et me ei saa halbu inimesi oma tegude eest moraalselt vastutavaks pidada. Kas sarimõrvar on moraalselt vastutav oma kohutavate kuritegude eest? Ebamugav tõde on see, et loogiliselt saab teda pidada moraalselt vastutavaks ainult sel juhul, kui me usume, et ta valis ise oma identiteedi – enda geenid ja keskkonna. Kuid on võimatu endale valida identiteeti enne, kui sul juba on identiteet. Ning kui ta ei valinud enda identiteeti, siis ei saa ta olla tõeliselt vastutav oma tegude eest, mis sellest tulenevad.

On tõestisündinud lugu sellest, kuidas keskealisel abielus mehel tekkis tohutu sõltuvuslik huvi lastepornograafia vastu, mis viis lõpuks kriminaalkaristuseni. Õhtul enne süüdimõistmist viidi mees tugeva peavaluga haiglasse. Tuli välja, et tal oli ajukasvaja, mille eemaldamise järel kadus mehel igasugune huvi lastepornograafia vastu. Kuus kuud hiljem tekkis tal taas kalduvus pedofiiliale ning haiglas avastati, et kasvaja on osaliselt tagasi tulnud. Pärast uut operatsiooni oli mehe käitumine taas normaalne.

Loo kuulamise käigus muutub kuulajate suhtumine sellesse mehesse oluliselt niipea, kui mainitakse ajukasvajat. Selle asemel, et süüdistada inimest tema käitumises, süüdistatakse hoopis kasvajat selle käitumise põhjustamises. Aga mis siis, kui tal ei oleks olnud kasvajat, vaid tema käitumise põhjustas geenide ja keskkonna kombinatsioon? Kes see teeks teda rohkem vastutavaks?

Samamoodi nagu inimene ei vali ise endale ajukasvajat, ei vali inimene ka geene ja keskkonda. Me kõik teeme valikuid aju abil, mis on meile antud ning mille toimimist me ei mõista. Samamoodi nagu arvuti ei programmeeri ennast ise, ei loo me ise oma aju närviühendusi. Need ühendused tekivad meie geenide ja keskkonna koostöös.

Vastutuse panemine üksikisiku õlgadele võtab meilt võimaluse näha suuremat pilti

Selline mõttelaad näib loogikavastane, kuna meil on tugev vajadus pidada üksteist sooritatud tegude eest moraalselt vastutavaks – karistada ja süüdistada üksteist eksisammude eest. Kuid vang ei ole enda karistust rohkem ära teeninud kui kohtunik, kes selle otsuse langetab. Loomulikult ei tähenda see seda, et me ei peaks mõningaid inimesi karistama või vanglasse panema. Vahel on selleks väga head ja pragmaatilised põhjused. Aga kui me paneme vastutuse nööri tihedalt üksikisiku kaela ümber, siis ei näe me tegelikult neid jõudusid, mis inimese selliseks vormisid.

Mõtle viletsa taime peale, millel napib toitaineid, valgust ja vett. Kui me süüdistame taime tema enda kiduruses, siis ei märka me viletsat keskkonda, milles taim ellujäämise eest võitlema peab. Ning sama kehtib ka inimeste puhul: kui me peame inimest ainuisikuliselt vastutavaks tema tegude eest, siis oleme pimedad tema teo sügavamate majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste põhjuste koosmõju osas.

Kes on meie identiteedi looja?

Kui mõistame, et me ei ole enda identiteedi autorid, on loomulik küsida, et kes siis on? Meie saabumine siia maailma on juhuslik, kuid maailm, mis meid vastu võtab, ei ole. Paljud jõud võitlevad meie tähelepanu ja lojaalsuse eest ning nende jõudude vahelise lahingu tulemus dikteerib selle, kes meist saab ja millise maailma me loome.

Kahjuks ei ole võitvad jõud alati kõige paremad. Läbi ajaloo on inimesed olnud tingimustes, kus nad usuvad rõhuvatesse ideoloogiatesse, toetavad destruktiivseid süsteeme ning usuvad otseseid valesid. Selleks, et enda keskkonnatingimustest üle olla, peame seadma küsimuse alla need jõud, mis meid vormivad. Peame endalt küsima, miks me midagi usume ning kelle huve see teenib?

Kunagi oli monarhide huvides levitada oma alluvate hulgas ideed kuninga jumalikust ülemõigusest, imperialistide huvides oli levitada ideed rassilisest üleolekust ning täna on kellegi huvides see, et reklaamida lastele kiirtoitu olukorras, kus laste ülekaalulisus on suur terviseprobleem. Igal aastal kulutatakse reklaamile globaalselt üle 500 miljardi dollari ning loomulikult ei ole see meie huvides.

Uuringud on näidanud, et materialistlikud väärtused, mida reklaamitööstus edendab, on inimeste tegelikule õnnele hävitava mõjuga. Rabav näide sellest toimus Fidžil 1990-ndatel. Enne 1995. aastat, kui Fidžile toodi televisioon, ei eksisteerinud seal buliimiat. Kolm aastat peale televisiooni tulemist, mille sisu oli peamiselt pärit USA-st ning reklaamidega üle küllastunud, oli 12%-l teismelistest tüdrukutest tekkinud buliimia.

Millest meile rääkimata jäetakse?

Kui seame kahtluse alla oma identiteedi, peame seadma kahtluse alla ka selle info, mida me saame ning küsima, millest meile ei räägita. USA-s õpetatakse lastele koolides truudusvannet, mis seob USA lipu õigluse ja vabadusega. Asi, mida neile koolis ei räägita, on see, et aastatel 1945–2005 püüdis USA kukutada 50 erinevat valitsust üle terve maailma – paljud neist olid sealjuures demokraatlikud valitsused. Kui paljud on Suurbritannias õppinud, et sama perioodi vältel on Suurbritannia kaassüüdlane üle 10 miljoni inimese surmas üle maailma?

Identiteete vormitakse tihti nende huvides, kellel on võimu, et seda teha. Patriootlus, tarbimiskultuur, materialism, kuulekus, religioosne lojaalsus – need ei ole paratamatus, need on õpitud käitumine. Me oleme pinnas, millesse meie kultuur istutab lojaalsuse, uskumuste ja käitumise seemned. See on põhjus, miks üle 90% Sudaanis sündinud inimestest on moslemid, üle 90% tailastest on budistid ning itaallased on valdavalt katoliiklased.

Vormides identiteeti, loome tulevikku

Kui meil läheb hästi, siis istutab kultuur meisse loogilise arutlemise ja kahtlemise seemne, nii et me saame kasvatada endas tööriistu, mis on vajalikud oma päritud identiteedi ja maailma kahtluse alla seadmiseks. Kui meid peab miski vormima, siis võiks see vähemasti olla reaalsus. Kuid selleks, et reaalsusega kontaktis olla, vajame tööriistu, millega ise avastusi teha ning küsimusi esitada; et küsida, mis on meie haridussüsteemi, meedia, kultuuri, religioossete institutsioonide, majanduslike ja poliitiliste ideoloogiate tagamõte?

Need küsimused on väga olulised, sest identiteedi vormimine on tuleviku vormimine. Aga millist tulevikku me loome? Meie maailmal on armid sõjast, ekstreemsest ebaõiglusest ning keskkonna hävitamisest. Selleks, et luua alternatiivset tulevikku, ei saa me taastoota seda mõttelaadi, mis lõi meie mineviku – mõttelaadi, mis seab lühiajalise kasu tähtsamaks inimeste heaolust ning keskkonnast.

Meile kleebitud sildid ja meie lojaalsus on juhusliku loomuga ning eraldab meid üksteisest. See teadmine loob tugeva vastumürgi dogmaatilisele maailmavaatele, mis sunniks meid tapma ja surema lippude, sümbolite, valitsuste ja jumalate nimel – nende seos meiega on kõigest juhuslik.

Vastutus oma valikute eest aitab õigustada ebavõrdsust

See nägemus vabadusest ja vastutusest vajab revolutsiooni meie mõtlemises. Praegu domineeriv maailmavaade, millele on loodud õigussüsteemid, näeb ette, et iga inimene on vastutav enda tehtud valikute eest. Ka nn Ameerika unistus põhineb sellel – igaüks võib saada rikkaks ning need, kes on seda saavutanud, on selle ära teeninud, kes ei ole, võivad süüdistada ainult iseennast. Selline mõttelaad teeb varandusliku, võimaluste ja võimu osas eksisteeriva ebavõrdsuse õigustamise palju lihtsamaks. Võimul olevatele jõududele on selline maailmavaade kasulik, kuid tegelikult ei ole sellel mingit alust.

Mõistmine, et me ei ole lõplikult vastutavad, loob vastusena kõigile kannatustele kaastunnet. See näitab, et ükski inimene pole õnnelikkust või kannatusi rohkem ära teeninud kui keegi teine, ükskõik kes nad on või mida nad teinud on. Looduses on see iseenesestmõistetav, kuid inimestena eeldame, et meie puhul see ei kehti.

Võib-olla see haavab meie ego – see on alandlikkuse õpetav kogemus. Kuid samas on see ka jõudu andev kogemus. Tunnistamine, et me ei ole lõplikult vastutavad, on lähim, mida me saavutame tegeliku vastutuse võtmiseks. Mida enam me mõistame seda mõju, mida maailm meile avaldanud on, seda enam saame kontrollida, milline mõju on meil endil maailmale. Mida enam mõistame piiranguid enda vabadusele, seda paremini suudame neid piiranguid ületada. Mõistmise ja küsimuste esitamise kaudu väestame ennast, et luua õiglasem, õnnelikum ja kaastundlikum maailm.

Vaata ka videot:

Lisaallikad: Creating Freedom, Raoul Martinezi koduleht

Pilt: raoulmartinez.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.