Foto: Brandon Bays

Selle nädala alguses kohtusime Brandon Baysiga, kes tuli Tallinnasse tutvustama oma kolme päeva pikkust enesearengu seminari Rännak, mis toimub 9.–11. mail. Bays on üks eredamaid ja innovaatilisemaid õpetajaid isikliku kasvamise valdkonnas. Ta reisib kõikjal maailmas pakkudes tohutult populaarseid seminare, tuues oma tervendamise ja äratamise õpetused sadade tuhandete inimesteni. Rännaku-meetod pakub praktilisi vahendeid, võimsat protsessi-tööd ja elumuutvaid oskusi, et avastada oma tõeline võimekus ja elada rõõmurikast ja rahuldust pakkuvat elu.  Seda uuenduslikku ja vabastavat tööd kasutavad erineva etnilise, religioosse ja kultuurilise taustaga inimesed sadades koolides, ettevõtetes, haiglates, tervisekeskustes, lastekodudes, getodes ja hõimurahvaste kogukondades üle maailma. 

Tema rahvusvahelisteks bestselleriteks muutunud raamatud “Rännak”, “Laste rännak”, “Vabadus on” ja “Teadvustamine” on avaldatud ka eesti keeles kirjastuselt Pilgrim. Peagi on ka eestlastel võimalus seda tõhusat protsessitööd otse meistri käe all kogeda.  Mida rääkis Brandon meile oma kogemustest Rännakuga eri maades ja kultuurides, millised kontrastsed seigad on tema enda elu rännakuteel ette tulnud, milline on tema suhe meditsiiniga ja milline on tema nägemus maailmast, milles me elame, või ehk oleks õigem öelda maailmast, mis rullub lahti meie sees, seda saad lugeda alljärgnevast kaheosalisest intervjuust.

Millisena Sulle Eesti ja eestlaste energia tundub?

Naljakas, mulle esitati see küsimus ka eile, kui mul oli au osaleda raadiosaate salvestusel, kus oli publikus 150 inimest (Alkeemia Akadeemia, toim). Peale selle, et ma armusin ära teie vanalinna, mis on nii hingestatud atmosfääriga, liigutab mind väga siinne olemise kergus ja eesti inimeste sisemine sära. Inimesed, keda ma siin kohanud olen, on spirituaalsed, väga sügavad ja kindlalt oma vaimsel teel kulgevad. Ma tunnen, et olen tulnud kohtuma vaimsete õdede-vendadega. Eesti on jätnud mulle sügava mulje.

Olles Rännaku koolitustega väga palju maailmas ringi rännanud ja töötanud inimestega  väga erinevatest kultuuridest, siis kas võib täheldada tendentsi, et temperamentsematel rahvastel kulgeb Rännak kiiremini ja hõlpsamini kui mõnedel kinnisema iseloomuga rahvastel?

Ma töötan tõesti paljudes erinevates kultuurides. Kui nüüd näiteid tuua, siis slovakid on äärmiselt analüütilised, tšehhid on väga raskepärased oma suure liha-, õlle- ja  sigaretilembusega. Või võtame Aafrika hõimurahvaste traditsioonist suulud, olen töötanud koos suulu arstidega, nad ei näita sünnist saati oma tundeid välja, neile on iseloomulik meeletu eneseuhkus ja nõrkuse varjamine. Mina ise olen pärit New Yorgist ning sealsed inimesed on lärmakad, avalad ja sitked, ent koht, kus ma praegu elan, on Wales, mis on ülimalt reserveeritud, inimesed on väga vaoshoitud. Kuid tõsi on see, et pole vahet kui emotsionaalne ja impulsiivne või kui vaikne ja formaalne sa oled, selle vaikuse müüri taga on ikka ja alati ühed samad inimlikud emotsioonid.

Minu meetod on välja arendatud puhtalt inimestega töötamise kogemuste baasil. Ma olen näinud, mis töötab ja mis mitte. Rännakumeetod on orgaaniliselt väga kasutajasõbralik ja ma loomulikult kohandan seda igale kultuurile sobivamaks.

Ja teate mis, mina ei leia üldsegi, et eestlased oleksid kohutavalt reserveeritud, sugugi mitte. Näiteks britid on palju reserveeritumad, neil on mingi nähtamatu  “sein” enese ees.  Sama võib öelda rootslaste kohta ja ka perfektsionistidest šveitslaste kohta, kelle jaoks kõik peab olema lihtsalt täiuslik. Aga teie, eestlased, olete väga avatud ja sõbralikud.

Ma väga ootan aega kui ma tulen mai alguses tagasi siia. Kuna eestlaste teadlikkus on väga kõrge ja tegemist on spirituaalselt edasijõudnud inimestega, siis Eesti seminaril ma ei pea alustama väga algusest ja tasapisi teema tutvustamisega, vaid me saame asuda kohe Rännaku töö kallale ja minna süvitsi teemasse sisse.

Kas Sinu 20-aastase kogemuse käigus on tulnud ette ka inimesi, kellel pole Rännak mingil põhjusel üldse õnnestunud?

Mitte kunagi. Ma olen kohanud inimesi, kes eelistavad Rännakul liikuda ettevaatlikult tillukeste sammude haaval ja nad kõigepealt n-ö katsuvad varbaga vett, teisel korral juba astuvad pahkluuni vette jne. Iga korraga astuvad nad endas järjest sügavamale.

Samas osad inimesed hüppavad aga hoopis prauh!, pea ees sisse. Tihti on ka nii, et inimesed, kellest esmapilgul võiks arvata, et tegu on pea ees sisse hüppajatega, võtkem näiteks üliemotsionaalsed ja valjuhäälsed itaallased, siis seminaridel ilmneb, et just nemad on need varbaotsaga tippijad ja väga ettevaatlikud tegelased.  Ja samas stereotüüpselt ülireserveeritud ja perfektsionistidest sakslased, janunedes sisimas meeletult vaimsuse järele, lasevad juba esimesel korral oma “soomusrüül” langeda ning sukelduvad ülepeakaela protsessi.

Seega, kunagi ei tea ette kui valmis keegi ärkamise protsessiks on ning millises tempos nad sellesse sisse lähevad. Kindel on aga see, et ma pole kunagi kohanud inimest, kes poleks üldse suuteline mingil tasemel Rännakut läbi tegema.

Ahjaa, muide ma ootan oma seminaridele väga ka skeptikuid. Ma ise olen skeptilise mõtlemisega, ma olen njuujorklane, me ju kahtleme kõiges.

Kas Rännakule on ka vastunäidustusi nt skisofreenia, bipolaarne häire, lõhestunud isiksused jm raskemad vaimsed seisundid?

Sellised inimesed on Rännakut läbi teinud küll. Aga sellega on nii, et kui inimesel on arsti poolt vaimse haiguse diagnoos pandud ja ta tahab osaleda Rännakul, siis ta saab seda teha ainult koos psühhiaatriga. Me soovitame neile inimestele psühhiaatreid, kes kasutavad oma töös  Rännakumeetodit ja on meie Rännaku praktikute kursuse läbi teinud.

Meil endil ei ole  juriidiliselt õigust töötada vaimse haiguse diagnoosiga inimestega, aga Rännaku praktikutest psühhiaatrid saavad seda teha. Nii et selliste haigustega inimestel on see võimalus olemas.

Kuigi mulle ei meeldi inimesi sildistada, nagu näiteks selliste diagnooside panemine, siis ma töötan rangelt seadustega kooskõlas. Meie Rännaku praktikud ei diagnoosi kedagi. Kui aga inimene tuleb meie juurde ja ütleb, et tal on vaimse haiguse meditsiiniline diagnoos, siis meie esimene asi on küsida mis on selle inimese arsti prognoos tema haigusele, mida tema arst soovitab edasi teha ja millise tee inimene on valinud oma haigusega toime tulemiseks. Mul on hea meel olla inimesele partneriks tema enda valitud teel. Ka siis kui inimene on otsustanud läbi teha operatsiooni, kemoteraapia või kiiritusravi ja soovib lisaks Rännakut, siis me nii teemegi, täpselt inimese enda valitud rada pidi.

Võibolla sellepärast osalebki meie kursustel niipalju arste, neile meeldib Rännakumeetod ja nad kasutavad seda oma arstitöös täiendava teraapiana. Mina ei võitle arstidega, ma teen nendega koostööd.

Kas ka Eestis on arste, kes teevad Rännakut?

Ma ei tea kahjuks, aga ma tulin just Rumeeniast ja seal on näiteks 5 arsti, kes Rännakut oma töös kasutavad. Nemad mu sinna kutsusidki. Eestis on minu andmetel ainult 9 inimest, kes on Rännaku praktikute programmi läbi teinud mõned aastad tagasi. Kuna ma tulen esimest korda Rännaku seminariga Eestisse, siis ma hetkel ei tea kas keegi neist on vahepeal arsti kutse omandanud. Aga seda ma tean küll ja kindlasti on see rõõmustav ka teie lugejatele, et CDC (Centers for Disease Control and Prevention), mis on üks võimsamaid meditsiiniorganisatsioone maailmas, on  oma kodulehel öelnud, et 85%-l haigustest on emotsioonidel baseeruvad  tekkepõhjused. Seepärast ongi arstid Rännakust nii huvitatud, sest see meetod tegeleb emotsioonide tervendamisega.

Teadupoolest on meditsiiniteadus avastanud, et kui sa tunned tugevat emotsiooni, aga sa surud selle alla ning ei väljenda seda täielikult, siis toimuvad sinu kehas teatud biokeemilised protsessid, mille tulemusel keha rakkude retseptorid blokeeruvad. Blokeerunud rakkude ja normaalsete rakkude vahel loomulik side katkeb ja ajapikku tekivadki selliste blokeeritud rakkudega piirkondadesse haiguslikud seisundid. Ja omakorda, mis on samuti leitud tõsi olevat, on see, et kui me tunneme oma emotsioone avatult, vabalt ja loomulikult, nagu väiksed lapsed seda teevad, siis jäävad meie rakuretseptorid avatuks.

Rännakumeetod viib su rännakule sinu enese keha sisse kulgedes läbi kõigi emotsionaalsete kihistuste nendesamade blokeeritud rakkude juurde, et sa saaksid avaneda nende kahjustatud rakkude teadvusele ja blokeeringud vabastada. Vabastamise protsessi käigus lased sa lahti kõik süütunded, hirmud, süüdistused, häbi, viha jm. Seejärel läbid sa mõistmise protsessi, kus  saad aru, mis su elus tegelikult toimub.  Viimasena teed läbi andestamise protsessi, misjärel saab su keha hakata ennast ise tervendama. Uued rakud, mis vanade blokeeritud rakkude asemele sünnivad, on pärast Rännaku protsessi läbimist ilma blokeeringuta. Uued sündivad rakud on avatud retseptoritega ja suutelised sidet pidama teiste rakkudega nii nagu terved rakud seda tegema peavadki.  Vana teadvus on neist lahti lastud. See ongi keha-meele töö, mis tegeleb rakumäluga.

Kas Rännakuga on võimalik lisaks keha ja meele tervendamisele saavutada ka valgustumine?

Jah. Üks asi, mida teaduski väidab, on see, et me tuleme siia ellu kui teadvuse väli, mis tunneb ühendatust ja seotust kõigega mis on. Kuid aja jooksul saab see piiritu teadvuse väli inimese elu erinevate katsumuste ja kogemuste käigus kaetud rohkete kihistustega. Need on erinevate emotsionaalsete sulgumiste kihid, mis langevad järjest üksteise peale. Sulgumiste kihid hakkavad tavaliselt tekkima juba päris varasest lapsepõlvest peale. Toon ühe sellise näite – Sa oled 3-aastane ja katkenud kannatusega ema kiirustab sind takka “No tule-tule-tule juba! Pühi pisarad ära ja lähme! Me jääme muidu lasteaeda hiljaks!” Ja siis see 3-aastane sina teeb sellest järelduse, et oh, ma ei tohigi tunda neid tundeid, millega tulevad pisarad silma. Siin tekib esimene emotsionaalne sulgumine ehk blokeering.

Kui me saame veidi vanemaks,  siis me poleerime selle tohutu blokeeringute kihi üle ilusa läikiva laminaadiga ja presenteerime maailmale seda võltsilusat pealispinda: “Ma olen vastutustundlik täiskasvanu, mul on kõik kontrolli all.” Aga kui sul on õnne, siis annab elu sulle äratuskutse. Äratuskutsed võivad ilmuda väga paljudes vormides – armastatud inimese surmana, raske abielulahutusena, ränga haigusena, sõjana, tsunamina, maavärinana.

See on moment, kus inimene otsustab tõele näkku vaadata. Siis hakkab ta oma võltsi poleeritud minapilti, mida ta siiani maailmale esitlenud on, murendama. Spontaanselt hakkab ta nende blokeeringu kihtidest – valed, haiget saamised ja emotsionaalsed traumad – ükshaaval läbi minema. Sedasi kiht kihilt ennast lahti muukides jõuab inimene viimaks omaenese hinge avanemiseni. See on lõputu avarus sinu keskmes, kus on piiritu armastus, rõõm, vabadus ja rahu. See on koht, kus tajud ühendust kõige elavaga. Tegelikult märkad, et kogu elu rullub lahti sinu sees. Sina ise oledki kogu elu. Ja siin, sellel kõige sügavamal hinge tasandil algabki Rännak.

Muide, inimesed kogevad seda piiritut hinge tasandit tihti üpris erinevalt. Mõnikord ilmutab see end tunnelina, mille lõpus on valgus. Mõnikord on see piiritu tühjus. Mõnikord võimas ere valguseväli. Osad inimesed kogevad sellel tasandil hoopis kinni-jäämise tunnet aga mõned inimesed ei kogegi seda tasandit üldse sellisena, vaid hoopis millegi täiesti sõnades kirjeldamatuna. Seda nimetan ma tundmatuks tsooniks.

Kui selles mõõtmatus hinge tasandis alistud ja lubad endal sellesse langeda, siis avaneb su sees sisemine valgus ja armastus, mis ongi sinu tõeline olemus. Selle lõputu sisemise tarkuse tasandil võtad sa piltlikult öeldes taskulambi ja hakkad välja valgustama tumedaid piirkondi, et puhastada emotsionaalsed ja füüsilised blokaadid enesest.

Rännak ongi tuntud selle poolest, et juhatab su otse sinu igavese ärkveloleva lõputu valguse ja tarkuse teadvuse sisse, samuti nagu Rännak on tuntud efektiivse emotsionaalse tervenduse meetodina.

Kui tihti sa Rännaku protsessi enda peal kasutad?

Kord nädalas. Ma elan, hingan ja kehastan seda tööd. Ma tean, et mu kehasse on rohkem kui üks emotsionaalne teema talletatud. Ma ei taha kunagi olla nii juhm ja ülbe, et arvata nagu oleks ma endaga ühele poole saanud. Mu kehas on tuhanded miljonid rakud, mis on veel uurimata. Ma jään igavesti elu õpilaseks, kuni surmani.

Kes on tänapäeva vaimsetest õpetajatest Sulle kõige inspireerivamad?

Ma olen alati õppinud valgustatud meistritelt. Suurim inspiratsioon minu jaoks on  Babadži (Poondžadži) ehk Sri Harilal Poonja, minu õpetaja, kes paraku pole enam füüsilises kehastuses siin. Tema õpetajaks oli omakorda auväärne Sri Ramana Maharshi. Babadži õpetus on väga puhas ja ma väga naudin kõigi tema õpetusliini jätkajate satsange. Näiteks soovitan ma alati ühe sellise imelise õpetajana Gangadži’d, tema satsangid on vapustavad. Teine, keda hetkel elusolevatest õpetajatest ma lõputult imetlen, on imeline Gurumayi.

Praegune ajastu on selle poolest nii rikas, et nii palju imelist tööd tehakse inimeste äratamiseks, tervendamiseks ja valgustamiseks. Veel üks vaimne õpetaja, kelle tööst ma väga lugu pean on Byron Katie. Nii Babadži õpetus kui Katie meetodid aitavad sul vabaneda kõiksusesse ja lasta oma isiklikust loost lahti.

Mul oli ka õnn ja au näha kunagi New Yorgis Carnegie Hallis esinemas Krišnamurtit.

Mis on peale Rännaku, meditatsiooni ja ülitervisliku toitumise veel sinu lemmikud tervenduse meetodid ja keha-meele-vaimu tasakaalustamise tehnikad?

Iga nädal käin massaažis. Ma armastan kõikvõimalikke erinevaid massaažiliike – tai massaaž, süvakoe massaaž, akupunktuuri massaaž jpt. Igal aastal teen ma läbi puhastuskuuri, mil ma söön ainult toortoitu ja joon värskelt pressitud mahlu. Teen ka käärsoole puhastust. Sel ajal teen ma ka läbi füüsilise Rännaku.

Ma armastan mediteerida ja joogat teha. Teen ka core work’i, see on keha keskme harjutuste süsteem, mis sarnaneb pilatesele. Armastan väga sporti – sukeldumist, surfamist, mäesuusatamist, veesuusatamist. Kõiki alasid, mida looduses väljas olles teha saab, mulle nimelt meeldib oma keha liigutada värskes õhus. Olen 60-aastane ja alustasin surfamisega 50-selt. Kahe nädala pärast lähen Austriasse suusatama.

Mina usun, et kõige tähtsam on elu nautida ja tunda lõbu.  Ei ole üldse vaja olla nii tõsine oma mediteerimise, rännaku-töö ja joogaga. Saksa keeles on selline sõna nagu genießen – see tähendab joovastumine elust, elu pühitsemine.  Mulle see väga meeldib. Rännak tegeleb sama palju sellega nagu ka tervenemise ja ärkamisega.

Järgneb..

Intervjuu tegid Liina Liisveld  ja Mariann Joonas

Toimetas Liina Liisveld

Foto: Brandon Bays