Foto: collective-evolution.com

Vaimse tervise töötajad rühmitusest Acuda on otsustanud Brasiilia vanglasüsteemi parandamiseks katsetada midagi täiesti uudset ning anda rühmale vangidele psühhedeelset taimeteed ayahuasca´t lootuses, et see aitab kinnipeetutel läbi töötada sügavalt juurdunud emotsionaalseid traumasid ja vabaneda vägivaldsusest, kirjutab The New York Times.

Ei ole saladus, et Brasiilia praegune vanglasüsteem seisab habrastel jalgadel. Ülerahvastatud kongid, vägivaldsed töötajad, ebasanitaarsed elamistingimused – selline olukord viib harva oma kuritegude lunastamise ja ühiskonda naasmiseni, pigem põhjustab see veel enam vägivalda, agressiooni ja ühiskonnast võõrandumist ning tavaliselt jätkatakse pärast vanglast vabanemist kriminaalsel teel käimist.

Ayahuasca ülesanne on toetada inimese muutumisprotsessi

2002. aastal otsustas Porto Velho linnas vangide õiguste eest seisev grupp Acuda hakata vägivaldsuse vähendamiseks vangidele pakkuma jooga, mediteerimise ja reiki sessioone. Kaks aastat tagasi leidis grupi üks vabatahtlikest terapeutidest, et võiks veel ühe sammu kaugemale astuda ning pakkuda vangidele traditsioonilist Amazonase taimeteed ayahuasca´t.

Ayahuasca on psühhoaktiivne taimetee, mis koosneb amasoonase kaapiväädist (Banisteriopsis caapi) ja nägemuse-rögajuure (Psychotria viridis) lehtedest. Kokku moodustavad nad väga tugeva suukaudselt manustatava DMT-d (dimetüültrüptamiini) sisaldava kokteili – võimsa psühhedeelse uimasti, mis võib muuta selle tarbijate maailmanägemust ning seeläbi ka suhtumist ellu ja iseendasse.

Esialgu oli Acudal raskusi, leidmaks kohta, kus vangid saaksid ayahuasca’t tarvitada, kuid lõpuks võeti neid vastu santo daime religiooni järgijate juures. 1930ndatel alguse saanud saanud santo daimes segunevad katoliiklus, Aafrika tavad ja transiseisundis olles suhtlemine hingedega.

“Paljud inimesed Brasiilias arvavad, et vangid peavad kannatama püsiva nälja ja puuduse all,“ ütles Acuda psühholoog Euza Beloti. “Selline mõtlemine toetab seda, et vangid naasevad ühiskonda veel vägivaldsemana kui karistust kandma tulles. [Acudas] me lihtsalt näeme vange kui muutumisvõimelisi inimolendeid.“

Kurjategijate ohvrid ja omaksed: Kus on meie teraapia?

Kohtuniku loal viivad Acuda järelvaatajad kord kuus umbes 15 vangi templisse tseremooniale. Nad ütlevad, et on tähelepanelikud riskide suhtes, mida ayahuasca (ka daime või lihtsalt tee) võib kaasa tuua. Samas tarbivad Acuda terapeudid ayahuasca’t koos vangidega ning vahel tarbib seda ka valvur, kes on vabatahtlikult gruppi saatmas.

“Nii see peakski olema,“ ütleb Virgilio Siqueira, 55-aastane pensionipõlve pidav politseinik, kes on valvur vanglakompleksis, kus tegutseb ka Acuda. “On hea teada, et me saame istuda metsas, juua oma daime’t, laulda hümne ja eksisteerida rahus.“

Kuid riigis, kus vastusena jätkuvale vägivallale ja kuritegudele levivad aina laiemalt konservatiivsed vaated, ei ole kõik sellise sekkumisega nõus. “Kus on meie massaažid ja teraapia?“ küsib 48-aastane nahavabriku juht Paulo Freitas, kelle 18-aastane kolledžiõpilasest tütar Naiara 2013. aastal kamba meeste poolt rööviti, vägistati ja tapeti.

Kas me peaksime süüdimõistetutele pakkuma teraapiat, mida “luksuseks“ peetakse, on kindlasti õigustatud küsimus. Siiski ei saa eirata fakti, et paljud vangid pääsevad pärast karistuse kandmist vabadusse. Kas me tahame, et need inimesed sattuksid pärast aastaid vägivalla ja agressiooni talumist taas ühiskonda, kus nad oma tegusid korrata võivad? Või soovime, et nad väljuksid vanglast uue mõtlemisega, värske perspektiiviga oma sooritatud kuriteole ja võimalusega teha asju teisiti?

“Meid peetakse Brasiilia rämpsuks, kuid see koht toetab meid,“ ütleb Darci Altair Santos da Silva, 43-aastane ehitustööline, kes kannab 13-aastast karistust alla 14-aastase lapse ahistamise eest. “Ma tean, et mu tegu oli julm. Ayahuasca andis mulle lootuse, et kunagi leian ma siiski lunastuse.“

“Olen lõpuks mõistnud, et käisin täiesti valet rada,” sõnab Celmiro de Almeida, 36, kes kannab karistust mõrva eest. “Iga kogemus [ayahuasca´ga] aitab mul suhelda oma ohvriga ning paluda andestust,” lisab de Almeida, kes on psühhedeelset teed joonud juba 20 korda.

Allikad: New York Times, Collective Evolution, The Economist / Intelligent Life

Foto: collective-evolution.com

Tõlkis Avely Pütsep

Toimetas Katrin Suik