Foto: Matheus Bertelli / Pexels

Suve lõpp/sügise algus on hea aeg, mil selle asemel, et tegeleda välise maailmaga, võib vaadata hoopis enese sisse ja esitada endale üks elu tähtsamatest küsimustest: kes ma olen? “Mõnele võib see küsimus tunduda naljakas, sest ta teab ju, kes ta on. Mis küsimus see üldse on? Tavaliselt vastab inimene sellele küsimusele oma nime ja ametiga. Aga kas see on nii lihtne ja kas see on tõsi,” küsib psühholoogia teadusmagister ja Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni asepresident Alar Tamming, juhatamaks sisse Gangaji tekstidel põhinevat videot “Kes sa tegelikult oled?”

Artikkel ilmus Telegramis esmalt aastal 2015.

Sa eksisteerisid ju ka enne, kui sulle nimi pandi või sa oma ameti omandasid. Ilmselgelt on see sügavamale tasandile laskudes vale vastus. Enda nime ja töökohaga samastumine on väga lihtne ja meeldiv – mida kõrgem positsioon, seda meeldivam. Kuid inimene ei ole tema ametikoht, ta ei ole president ega autojuht. Need on nimetused, mille on talle andnud ühiskond.

Sama kehtib kõikide rollide kohta, mida me elus mängime – lapsevanem või laps, kriitik või ohver, õpilane või õpetaja, poliitik või maailmaparandaja, armastaja või armastatu. Need on lihtsalt rollid, mida me teataval hetkel parasjagu mängime, kuid need rollid pole inimene ise. Edasi samastavad inimesed end asjadega, mida nad omavad: mida rohkem asju, seda rohkem oled sa justkui sina ise – see on tänapäevase tsivilisatsiooni needus, mida me kõik teame, aga vältida ei suuda. Järgnevad samastumised teiste arvamustega endast, justkui teise arvamus sinust oleks täpsem kui sinu enda teadmine enda kohta, ja samastumised oma keha, tunnete ja mõtetega.

Sportlased samastavad end eelkõige oma kehaga, kunstnikud oma tunnete ja teadlased oma mõtetega. Eriti levinud on samastumine oma mõtetega. See tundub justkui kõige loogilisem. Kuid me ei ole oma mõtted: me oleme see, kes on nende mõtete allikas, see, kes neid mõtteid vaatleb, andmata neile hinnangut.

Mõtted on iga päev erinevad ja tihti ka omavahel vastuolus, mõtetega samastumine on ummiktee, millest saab aru alles siis, kui julgetakse kõik mõtted mõelda lõpuni, leppimata poolikute kontseptsioonidega, mis näiliselt annavad vastuse. Aga kui vaadata mõtete taha ja tajuda seda, kes jälgib neid mõtteid, kes tunneb neid tundeid, siis on võimalik hakata leidma vastust sellele olulisele küsimusele: kes ma tegelikult olen?

Head küsimist ja alloleva video vaatamist (eestikeelsete subtiitritega):

Rohkem infot Gangaji kohta leiab siit,  video on kokku pannud Gangaji õpilane Kosi.

Pilt: themindunleashed.org

Tutvustuse kirjutas Alar Tamming

Video tõlkis Kaarel Veskis