Foto: Ahmad340/ pixabay.com

Hirmul on lugematul hulgal nägusid: alates hirmust ebaõnnestumise ees kuni igapäevaeluliste muredeni, alates majanduslikust või keskkonnaga seotud ebakindlusest kuni universaalse ängistuseni, mida me kõik kogeme, kui seisame silmitsi sõbra või armastatu kaotusega. Isegi siis, kui meie elus on kõik õnneks vajalikud tingimused olemas, võib elu tunduda raske, kui oleme hirmu tõttu sunnitud elama minevikus või muretsema oma tuleviku pärast. Kuigi me kõik tunneme hirmu, on siiski võimalik õppida, kuidas seda vähendada, nii et see ei suunaks meie elu.

Vietnami zenbudistlik õpetaja Thich Nhat Hanh viib meid oma raamatus “Hirm. Tormi läbimiseks vajalikud tarkused” teekonnale, kuidas neist hirmudest vabaneda.

Tormi üle elamine

Kui vaatad puud keset tormi, siis näed selle oksi ja lehti tugeva tuule käes raevukalt edasi-tagasi lehvimas. Sulle jääb mulje, et puu ei pea tormile vastu. Sina näid olevat samasugune, kui oled haaratud tugevast emotsioonist. Sa tunned end haavatavana nii nagu puugi. Sa võid iga hetk murduda. Kuid kui suunad oma tähelepanu puutüvele, siis näed asju teisiti. Sa näed, et puu on juurtega kindlalt ja sügavalt maa küljes. Kui suunad oma tähelepanu puutüvele, siis taipad, et tänu sellele, et puu on juurtega tugevalt maapinnas kinni, ei ole võimalik teda minema pühkida.

Kui istume või seisame, siis oleme nagu puu. Kui meie emotsioonitorm meist üle lendab, ei tuleks meil jääda tormi keskpunkti – aju või rinna tasandile. Kui oled haaratud tugevatest emotsioonidest, siis ära jää sinna – see on liialt ohtlik. Vii oma tähelepanu oma naba juurde – see on nagu tüvi, sinu kõige tugevam piirkond – ja harjuta teadlikku hingamist. Ole teadlik oma kõhulihaste tõumisest ja langemisest. Kui teed seda paigal püsides, näiteks istuvas asendis, tunned end palju paremini. Ainult hinga. Ära mõtle mitte millestki. Hinga läbi liikumise, oma kõhulihaste tõusu ja languse. Praktiseeri sel moel kümme või viisteist minutit ja tugev emotsioon läheb üle.

Emotsioonid on kõigest emotsioonid

Meditatsioonil on kaks aspekti: kõigepealt peatumine ja rahunemine ning seejärel süvitsi vaatamine selleks, et muutuda. Kui sul on piisavalt teadvelolemise energiat, siis saad vaadata süvitsi igat emotsiooni ja avastada selle emotsiooni tõelise olemuse. Kui nii teha suudad, siis oled võimeline seda emotsiooni muutma.

Loomulikult on emotsioonidel meie sees sügavad juured. Need on niivõrd tugevad, et me arvame, et me ei ela emotsioonitormi üle, kui me ei lase juurtel rahus olla. Me eitame neid ja surume neid alla, kuni need lõpuks plahvatavad ning meid ja teisi haavavad. Kuid emotsioon on kõigest emotsioon. See tuleb, see jääb hetkeks ja läheb siis ära. Miks peaksime iseennast ja teisi lihtsalt selle üheainsa emotsiooni pärast haavama? Me oleme palju enamat kui meie emotsioonid.

Kui teame, kuidas süvitsi vaatamist praktiseerida, oleme suutelised tuvastama oma valusate emotsioonide allikad ning emotsioonide juured välja tõmbama. Ka lihtsalt emotsioonide omaksvõtmise praktiseerimine on väga abistav. Kui teame, kuidas ja kuhu varjuda sel kriitilisel hetkel, kui emotsioon võimust võtab, ning kui oleme suutelised sisse ja välja hingama ning oma tähelepanu viieteistkümneks või veel parem kui kahekümne viieks minutiks suunama, siis liigub torm eemale ja me oleme teadlikud, et elame selle üle. Kui tuleme toime tugevate emotsioonide üleelamisega, kogeme palju kindlamat meelerahu. Kui praktika on meil kord käppa saadud, ei pea me enam hirmu tundma. Järgmine kord, kui tugev emotsioon taas esile kerkib, on see kergem taluda. Siis juba teame, et elame selle üle.

Kui suudame end tugevate emotsioonide tekkimise korral lõdvestada, siis ei päranda me oma hirmu oma lastele ja tulevastele sugupõlvedele. Kui jääme oma hirmuga, surume selle alla ja siis laseme sel plahvatada, siis nakatame oma hirmuga ka noori inimesi enda ümber ning ka nemad elavad neid läbi ja annavad omakorda edasi.

Kuid kui teame, kuidas oma hirmu ohjata, siis oleme ka suutelisemad aitama oma kallitel inimestel ja endast noorematel seda ohjeldada. Me saame nendega koos olla ja öelda: „Kallis, hinga koos minuga sisse ja välja. Pööra tähelepanu oma kõhu tõusmisele ja langemisele.“ Kuna nad on näinud sind seda tegemas, siis on tõenäoline, et nad on sind ka valmis kuulama. Sest sa oled koos nendega ja pakud neile oma kindlust ja teadvelolemise energiat.

Nii suudab sinu laps või elukaaslane selle vahutava emotsioonikärestiku ületada. Ta teab, et kui tema armastatud inimene teda toetab, suudab ta nagu sinagi selle tugeva emotsiooni üle elada. Kui suudame hirmuga kohtudes rahu luua ja juhendame noori, kuidas nad oma torme vaigistada saaksid, õpetame neile väga väärtuslikku oskust, mis võib tulevikus päästa isegi nende elu.

Foto: pilgrim.ee

Allikas: Thich Nhat Hanh “Hirm. Tormi läbimiseks vajalikud tarkused” (Pilgrim, 2017)